Elizabeth Strout: erinevus redaktsioonide vahel

* Ma tahtsin niiväga kirjanikuks saada, et mõte läbikukkumisest oli peaaegu väljakannatamatu. Kui ma vanemaks sain, ei rääkinud ma inimsteleinimestele, et tahan kirjanikuks saada, sest teate, siis nad vaatavad sind sellise haletsusest tulvil pilguga. Ma lihtsalt ei suutnud seda taluda.

* "Oh, mul oli imetore nädalavahetus," ütles Denise, pisikesed [[silmad]] vaatlemas prillide[[prillid]]e tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe südame[[süda]]me pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja õhtul kartuleid[[kartul]]eid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas [[muld|mullas]] - see oli nagu lihavõttemunade otsimine!" (lk 14)

* Kevin pööritas kergelt silmi. Geenid[[Geen]]id, [[DNA]], RNA, kromosoom 6, dopamiin, serotoniin; ta oli kõige selle vastu huvi kaotanud. Tegelikult vihastas see teda nii, nagu võib vihastada reetmine. "Me oleme peagi avastamas, kuidas [[mõistus]] molekulaartasandil tegelikult töötab," oli üks tuntud [[teadlane]] eelmisel aastal loengus[[loeng]]us öelnud. Uue ajastu koidik.

:"Jah. Ta plaanib varakult pensionile jääda. Teate ju, nad müüsid [[apteek|apteegi]] maha ja ta peaks uues ketis töötama, aga nemad nõuavad igasuguste totakate reeglite täitmist. Kurb, kuhu maailm liigub."

* Jane hingas sügavalt ja vaikselt sisse ning mõtles, kuidas ta ei kadesta neid noori tüdrukuid nende jäätisepoes. Ta teadis, et plombiirjäätisi ulatavate ettekandjate tüdinud silmade taga on varjul suur innukus, suured igatsused[[igatsus]]ed ja suured pettumused[[pettumus]]ed; neid ootas ees nii-suguneniisugune [[segadus]] ja (veelgi väsitavam) [[viha]]; oh, enne kui nad ühele poole saavad, nad süüdistavad ja süüdistavad ja süüdistavad ja siis väsivad. (lk 147)

:Jack naeratas oma tillukest naeratust[[naeratus]]t. "Ainult hingeliselt. [[Keha]] peab vastu." (lk 280)

* Noored inimesed ei tea, mõtles Olive mehe kõrval lamades, mehe käsi ta õlal; oh, mida kõike noored inimesed ei tea. Nad ei tea, et mõhnalised, vanad ja kortsus kehad on niisama janused kui nende noored pringid kehad, et armastust[[armastus]]t ei tohi hoolimatult minema visata, nagu oleks see [[kook|koogike]] vaagnal, mida lastakse ringi käia. Ei, kui armastus on saadaval, siis sa kas valid selle või ei. (lk 282)