Elizabeth Strout: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
Elizabeth Strout, "Olive Kitteridge". Tõlkinud Jana Linnart. Tänapäev 2016.
 
* "Oh, mul oli imetore [[nädalavahetus]]," ütles Denise, pisikesed [[silmad]] vaatlemas [[prillid]]e tagant Henryt innuga, mis oli nii lapselik, et võinuks mehe [[süda]]me pooleks praksatada. "Me käisime Henry vanemate juures ja võtsime hilja õhtul [[kartul]]eid. Henry pani autotuled põlema ja me võtsime kartuleid. Kartulite otsimine külmas [[muld|mullas]] - see oli nagu lihavõttemunade[[lihavõttemuna]]de otsimine!" (lk 14)
* Kevin pööritas kergelt silmi. [[Geen]]id, [[DNA]], RNA, kromosoom 6, [[dopamiin]], [[serotoniin]]; ta oli kõige selle vastu huvi kaotanud. Tegelikult vihastas see teda nii, nagu võib vihastada [[reetmine]]. "Me oleme peagi avastamas, kuidas [[mõistus]] molekulaartasandil tegelikult töötab," oli üks tuntud [[teadlane]] eelmisel aastal [[loeng]]us öelnud. Uue ajastu koidik.
:Alati oli koitmas uus ajastu. (lk 46)
* "Ja härra Kitteridge? Kas temaga on kõik hästi?"
:"Jah. Ta plaanib varakult pensionile[[pension]]ile jääda. Teate ju, nad müüsid [[apteek|apteegi]] maha ja ta peaks uues ketis töötama, aga nemad nõuavad igasuguste totakate reeglite täitmist. Kurb, kuhu [[maailm]] liigub."
:See, kuhu maailm liikus, oli alati kurb. Ja alati oli koitmas uus [[ajastu]]. (lk 47)
* Jane hingas sügavalt ja vaikselt sisse ning mõtles, kuidas ta ei kadesta neid noori tüdrukuid nende jäätisepoes. Ta teadis, et plombiirjäätisi ulatavate ettekandjate tüdinud silmade taga on varjul suur innukus, suured [[igatsus]]ed ja suured [[pettumus]]ed; neid ootas ees niisugune [[segadus]] ja (veelgi väsitavam) [[viha]]; oh, enne kui nad ühele poole saavad, nad süüdistavad ja süüdistavad ja süüdistavad ja siis väsivad. (lk 147)
* "Mul on hea meel, et sa tulid," ütles Jack.
:"Kas sa tunned end jälle kehvasti?"
:Jack naeratas oma tillukest [[naeratus]]t. "Ainult hingeliselt. [[Keha]] peab vastu." (lk 280)
* Noored[[Noor]]ed inimesed ei tea, mõtles Olive mehe kõrval lamades, mehe käsi ta õlal; oh, mida kõike noored inimesed ei tea. Nad ei tea, et mõhnalised, vanad[[vana]]d ja kortsus kehad on niisama janused kui nende noored pringid kehad, et [[armastus]]t ei tohi hoolimatult minema visata, nagu oleks see [[kook|koogike]] vaagnal, mida lastakse ringi käia. Ei, kui armastus on saadaval, siis sa kas valid selle või ei. (lk 282)
 
{{JÄRJESTA:Strout, Elizabeth}}
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]