Planeet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Planeet''' on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber [[täht|tähe]]. Päikesesüsteemi planeedid Päikese poolt väljapoole lugedes on [[Merkuur]], [[Veenus]], [[Maa (planeet)|Maa]], [[Marss]], [[Jupiter]], [[Saturn]], [[Uraan (planeet)|Uraan]], [[Neptuun]] ning varem ka [[Pluuto]].
==Proosa==
* Me näeme, kuidas [[Päike]]se ümber moodustuvad lihtsate, kaunite ja suurepäraste [[reegel|reeglite]] järgi planeedid, mis liiguvad reipalt ning väsimatult ümber oma telje ja nende ühise keskpunkti ruumides, mis on proportsioonis nende [[suurus]]e ning tihedusega; samuti seda, kuidas nendesamade seaduste järgi moodustuvad mõne ümber neist [[kuu]]d, mida planeetide külgetõmbejõud paigal hoiab. Pole ülevamat [[pilt]]i kui see ettekujutus suurest [[universum]]ist; ja inimaru ei ole ehk kunagi riskinud ette võtta pikemat [[lend]]u ning seda osalt ka õnnelikult [[lõpp|lõpule]] viinud, kui siis, kui ''[[Kopernik]]u'', ''[[Kepler]]i'', ''[[Newton]]i'', ''[[Huygens]]i'' ja ''[[Kant]]i'' [[pea]]des sündisid planeetide tekke ning liikumise lihtsad, igavesed ja täiuslikud seadused.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", esimene raamat. Tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 23-24
* See on siis [[lõpp]]. Meie oleme viimane põlvkond. Ja näiliselt pole midagi muutunud. Ikka endiselt säravad Avati kohal päikesed, leebe [[kollane]] ja tontlik hele[[sinine]] nii nagu tuhandeid aastaid tagasigi. Meie [[silm]]adele jääksid nad alati niisugusteks, just see on kujutlematu. Ööaja ja Päevaaja vaheldumine, kollase päikese konkurents sinisega, teineteise vahelduv väljatõrjumine, võitlus koha pärast taevavõlvil, meie planeedi üldilme, ta [[kliima]] jääksid muutumatuks, vähemalt miljoneiks aastaiks küll. Oleks see häving seostatav kas või mõne võimsa, suursuguse [[katastroof]]iga, kui katastroofi kohta üldse nii rääkida saab — kaksiksüsteemi plahvatus, mis neelaks Avati oma leekide kaosesse nagu tulemerre või kõrvetaks elavast paljaks või purustaks planeedi tükkideks. Aga ei — midagi sellist ei toimu. Me elame endiselt, täielikult suutelised kasutama oma füüsilisi ja vaimseid võimeid, oma normaalse eluea lõpuni, meist nooremad matavad meid maha. [[Inimesed|Inimeste]] — nii nimetatakse antud planeedil kõrgeima arengutaseme saavutanud liiki — inimeste arv meie planeedil väheneb, kuni ükskord surevad noorimad meie hulgast. Neid ei mata enam keegi... ▼
** [[Eiv Eloon]], "Kaksikliik", 1. osa, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 8▼
==Luule==
<poem>
14. rida ⟶ 20. rida:
</poem>
* [[Betti Alver]], "Titaanid" kogus [https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=362&table=Books&book_id=362&action=booktext&html=1&hide_template=1 "Tolm ja tuli"], lk 90
▲* See on siis [[lõpp]]. Meie oleme viimane põlvkond. Ja näiliselt pole midagi muutunud. Ikka endiselt säravad Avati kohal päikesed, leebe [[kollane]] ja tontlik hele[[sinine]] nii nagu tuhandeid aastaid tagasigi. Meie [[silm]]adele jääksid nad alati niisugusteks, just see on kujutlematu. Ööaja ja Päevaaja vaheldumine, kollase päikese konkurents sinisega, teineteise vahelduv väljatõrjumine, võitlus koha pärast taevavõlvil, meie planeedi üldilme, ta [[kliima]] jääksid muutumatuks, vähemalt miljoneiks aastaiks küll. Oleks see häving seostatav kas või mõne võimsa, suursuguse [[katastroof]]iga, kui katastroofi kohta üldse nii rääkida saab — kaksiksüsteemi plahvatus, mis neelaks Avati oma leekide kaosesse nagu tulemerre või kõrvetaks elavast paljaks või purustaks planeedi tükkideks. Aga ei — midagi sellist ei toimu. Me elame endiselt, täielikult suutelised kasutama oma füüsilisi ja vaimseid võimeid, oma normaalse eluea lõpuni, meist nooremad matavad meid maha. [[Inimesed|Inimeste]] — nii nimetatakse antud planeedil kõrgeima arengutaseme saavutanud liiki — inimeste arv meie planeedil väheneb, kuni ükskord surevad noorimad meie hulgast. Neid ei mata enam keegi...
▲** [[Eiv Eloon]], "Kaksikliik", 1. osa, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 8
==Välislingid==
| |||