Simone de Beauvoir: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Simone de Beauvoir (õieti Simonne Lucie Ernestine Marie Bertrand de Beauvoir (9. jaanuar 1908 Pariis – 14. aprill 1986 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja filosoof, eksistentsia...' |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Ühele mehele ei tuleks pähegi kirjutada raamatut meeste erilisest seisundist maailmas. End määratleda soovides pean esmalt kuulutama: "Ma olen naine." Sellel tõdemusel põhinevad kõik ülejäänud väited. Mees ei hakka iial end määratlema kui teatud soo hulka kuuluvat indiviidi: et ta on mees, see on iseenesestmõistetav. (Sissejuhatus, lk 14)
* Tihtipeale öeldakse, et naine mõtleb näärmetega. Mees unustab üleolevalt, et temagi keha sisaldab hormoone ja meessugunäärmeid. Mees tajub oma keha otseses ja normaalses suhtes maailmaga, mida ta arvab mõistvat objektiivselt, pidades samal ajal naise keha takistuseks, vanglaks, kammitsetuks kõigest sellest, mis teda eristab. (Sissejuhatus, lk 15)
* Naist määratletakse ja eristatakse mehe suhtes ja mitte meest naise suhtes. Naine kui ebaoluline vastandub olulisele. Mees on subjekt, absoluut; naine on Teine. (Sissejuhatus, lk 15)▼
* Subjekt teadvustab end üksnes teisele vastandudes: ta püüab end maksma panna olulisena ja määratleda teist kui ebaolulist, kui objekti. (Sissejuhatus, lk 16)
* Kui naine peab end ebaoluliseks, kellest ei saa kunagi olulist, siis ei tee ta ise midagi oma seisundi muutmiseks. (Sissejuhatus, lk 18)▼
* Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab
kauaaegne harjumus ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri klassi. (Sissejuhatus, lk 20)
* Kui naine keelduks olemast Teine, kui ta keelduks olemast mehe kaasosaline, võtaks see naiselt kõik eelised, mida liit kõrgemasse kasti kuuluva mehega talle võib anda. (Sissejuhatus, lk 20)
▲* Naist määratletakse ja eristatakse mehe suhtes ja mitte meest naise suhtes. Naine kui ebaoluline
* Seadusetegijad, preestrid, filosoofid, kirjanikud ja teadlased on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal kasulik. (Sissejuhatus, lk 22)
* Kuid naiste ja mustanahaliste olukorra vahel võib leida suurt sarnasust: mõlemad on tänapäeval vabanemas sama eestkoste alt ja endine valitsev kast tahab neid hoida "oma kohal", kohal, mille ta ise on neile määranud. (Sissejuhatus, lk 24)
* Konservatiivne kodanlus näeb naise emantsipatsioonis ikka veel ohtu, mis ähvardab tema moraali ja huve. (Sissejuhatus, lk 25)▼
* ... keegi pole naise suhtes jultunum, agressiivsem ja põlastavam kui oma mehelikkuses ebakindel mees. (Sissejuhatus, lk 26)▼
* Mehed on kohtunikud ja kaasosalised, kuid seda on ka naised. Kust leida inglit vahekohtunikuks? Tegelikult ei oska ingelgi kaasa rääkida, sest ta ei tea probleemi kõiki aspekte. (Sissejuhatus, lk 28)
▲olulist, siis ei tee ta ise midagi oma seisundi muutmiseks. (Sissejuhatus, lk 18)
* Kui vaadelda mõningaid naistele pühendatud teoseid, siis näeme, et kõige sagedamini lähtutakse neis ühiskonna heaolust ja üleüldistest huvidest - tegelikult
peab igaüks silmas selle ühiskonna huve, mida ta soovib säilitada ja kindlustada. (Sissejuhatus, lk 30)▼
* Naise probleemiks on konflikt end olemuslikuna manifesteeriva subjekti põhinõudmiste ja olukorra vahel, mis taandab naise ebaoluliseks. (Sissejuhatus, lk 31)
* Väljend "emane" pole halvustava tähendusega mitte seepärast, et ta ühendab naist loodusega, vaid seepärast, et ta piirab naist tema sooga. Ja kui mees suhtub sellest soost olenditesse kui põlastusväärsetesse ja vaenulikesse isegi süütute loomade puhul, siis tõenäoliselt hirmu ja vimma tõttu, mida naine temas äratab.
▲emantsipatsioonis ikka veel ohtu, mis ähvardab tema
▲* ... keegi pole naise suhtes jultunum, agressiivsem
▲ta soovib säilitada ja kindlustada. (Sissejuhatus, lk 30)
(Bioloogilised tõigad, lk 35)
* Naiselt laste sünnitamist nõudes segatakse vahele naise ellu palju tõsisemalt kui kodanike tegevust seadustega sätestades: ükski riik pole kunagi
julgenud ''coitus''’t kohustuslikuks muuta. Suguakti ja emadusega on seotud mitte üksnes naise aeg ja jõud, vaid ka tema põhiväärtused. (Materialistlik ajalookäsitus, lk 55)
* Nii ei olnud patriarhaadi võit mingi juhuse ega vägivaldse revolutsiooni tulemus. Inimkonna algusaegadest peale on meeste bioloogiline eesõigus võimaldanud
ainult neil end sõltumatute subjektidena maksma panna; nad pole eales loobunud sellest privileegist; nad andsid end küll osaliselt Looduse ja Naise võimusesse,▼
kuid võitsid hiljem oma rolli tagasi; et naine oli määratud etendama Teise rolli, siis oli talle antud ka ebakindel võim: orja või iidolina pole naine eales
▲ainult neil end sõltumatute subjektidena maksma panna; nad pole eales loobunud sellest privileegist;
saanud valida oma saatust. (Ajalugu, lk 69-70)
* Kehtib kokkulepe, et mees peab kõigis tühistes asjades naisele järeleandma ja tema õigusi tunnistama; selle asemel, et naist raskustega koormata nagu primitiivsetes ühiskondades, püütakse ta vabastada kõigist rasketest kohustustest ja muredest. Sellega vabastatakse naine ühtaegu ka kogu vastutusest. Loodetakse, et sel kombel ninapidi veetud ja hõlbuelust ahvatletud naisedaktsepteerivad ema ja koduperenaise rolli, millega neid tahetakse siduda. Ja on tõsi, et enamik kodanlaste naisi alistub. (Ajalugu, lk 99, jutt on 19. sajandist)
| |||