Simone de Beauvoir: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
 
 
=="Teine sugupool"==
S.Simone de Beauvoir, "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund, 1997.
 
* Ühele mehele ei tuleks pähegi kirjutada [[raamat]]ut [[mees]]te erilisest seisundist [[maailm]]as. End [[määratlus|määratleda]] soovides pean esmalt kuulutama: "Ma olen [[naine]]." Sellel tõdemusel põhinevad kõik ülejäänud väited. Mees ei hakka iial end määratlema kui teatud [[sugu|soo]] hulka kuuluvat indiviidi: et ta on mees, see on iseenesestmõistetav. (Sissejuhatus, lk 14)
* Tihtipeale öeldakse, et naine mõtleb [[nääre|näärmetega]]. Mees unustab üleolevalt, et temagi [[keha]] sisaldab [[hormoon]]e ja meessugunäärmeid. Mees tajub oma keha otseses ja normaalses suhtes maailmaga, mida ta arvab mõistvat [[objektiivsus|objektiivselt]], pidades samal ajal naise keha takistuseks, [[vangla]]ks, kammitsetuks kõigest sellest, mis teda eristab. (Sissejuhatus, lk 15)
* Naist määratletakse ja eristatakse mehe suhtes ja mitte meest naise suhtes. Naine kui [[ebaoluline]] vastandub [[oluline|olulisele]]. Mees on [[subjekt]], [[absoluut]]; naine on [[Teine]]. (Sissejuhatus, lk 15)
* Subjekt teadvustab end üksnes teisele [[vastandus|vastandudes]]: ta püüab end maksma panna olulisena ja määratleda teist kui ebaolulist, kui [[objekt]]i. (Sissejuhatus, lk 16)
* Kui naine peab end ebaoluliseks, kellest ei saa kunagi olulist, siis ei tee ta ise midagi oma seisundi muutmiseks. (Sissejuhatus, lk 18)
* Peaaegu ühelgi maal pole naise õiguslik seisund sama mis mehel ja sageli on see tunduvalt halvem. Isegi kui naise õigusi abstraktselt tunnistada, siis takistab kauaaegne [[harjumus]] ikkagi neid konkreetselt ellu rakendamast. Majanduslikult kuuluvad mehed ja naised peaaegu kahte eri [[ühiskonnaklass|klassi]]. (Sissejuhatus, lk 20)
* Kui naine keelduks olemast Teine, kui ta keelduks olemast mehe kaasosaline, võtaks see naiselt kõik eelised, mida liit kõrgemasse kasti[[kast (ühiskond)|kast]]i kuuluva mehega talle võib anda. (Sissejuhatus, lk 20)
* Seadusetegijad, [[preester|preestrid]], [[filosoof]]id, [[kirjanik]]ud ja [[teadlane|teadlased]] on innukalt ametis, tõestamaks, et naise allutatud seisund on taeva tahtmine ja maa peal [[kasulikkus|kasulik]]. (Sissejuhatus, lk 22)
* Kuid naiste ja [[mustanahaline|mustanahaliste]] olukorra vahel võib leida suurt sarnasust: mõlemad on tänapäeval vabanemas sama [[eestkoste]] alt ja endine valitsev kast tahab neid hoida "oma kohal", kohal, mille ta ise on neile määranud. (Sissejuhatus, lk 24)
* Konservatiivne [[kodanlus]] näeb naise emantsipatsioonis[[emantsipatsioon]]is ikka veel ohtu, mis ähvardab tema [[moraal]]i ja huve. (Sissejuhatus, lk 25)
* Rõhuja privileegiks on see, et rõhumine tagab ka kõige viletsamale nende hulgast üleolekutunde. (Sissejuhatus, lk 25)
* ... keegi pole naise suhtes jultunum, agressiivsem ja põlastavam kui oma mehelikkuses ebakindel mees. (Sissejuhatus, lk 26)