Erinevus lehekülje "Juhan Viiding" redaktsioonide vahel

* Juhan palus mitte unustada, et kõik inimesed on oma parimail hetkil poeedid ja oma halvimail on nad lihtsalt inimesed. [---] Luules on see, kes nad tahaksid olla oma parimail hetkil.
** [[Mari Tarand]], ''cit. via'': Marin Laak, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juhan-viiding/ "Juhan Viiding"] Sirp, 29.08.2008
 
* Juhani tuba oli lakooniline: kirjutuslaud, voodi ja raamatud. Ta pani mind laua taha istuma ja läks kööki teed keetma. Mu pilk jäi peatuma laual lebavatel täiskirjutatud kaartidel. Kaartidel olid kirjas luuletused. Tean tunnistama, et ma polnud kunagi midagi nii head lugenud... Kui Juhan köögist tagasi tuli, küsisin: "Kust sa need said?" "Ma teen neid," vastas tema. "Kas sul on neid veel?" "On küll," vastas ta, tõmbas voodi alt välja kollase Lutheri vabriku vineerkohvri ja tegi selle lahti. Kohver oli täidetud kaartidega... Siis algas luulelugemine, mis kestis hommikuni. /---/
:Puhtad valged paberid, mis ta päeval taskusse pani, olid õhtuks luuletustega kaetud. Koju jõudes tühjendas ta oma taskud jälle kohvrisse. Tal polnud aega hiljem kirjutatusse süveneda, uus päev ja uued luuletused tulid peale.
:Kui ma kord Juhani käest küsisin, milles seisneb luuletaja ja mitteluuletaja erinevus, vastas ta, et luuletaja viitsib öösel soojast voodist välja tulla, mitteluuletaja mitte - uni on magus ja ta magab edasi. "Kui lähen õhtul voodisse, siis panen alati valged paberid lauale ja pliiatsi sinna juurde, et kui voodist kargan, saaksin kohe kirjutada. Ma ei jälgi, mis sinna ilmub, ma ainult kijutan. Kui hommikul olen kohvi ära joonud, siis vaatan, mis öö jooksul on ilmunud," rääkis Juhan.
[[Tõnis Rätsep]], cit. via Mari Tarand, "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga". Teine, parandatud trükk. Ilmamaa 2008, lk 250
 
==Välislingid==