Eitus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* [[Jumal]]a [[idee]] ajendab loobuma [[arukus]]est ja [[õiglus]]est; see on kõige lõplikum inim[[vabadus]]e eitus ja lõpeb tingimata [[inimkond|inimkonna]] orjastamisega, nii [[teooria]]s kui ka [[praktika]]s.
** [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876)
* Nii on see lühidalt ja filosoofiliselt. Negation der Negation — eitamise eitamine. Seeme, [[kõrs]], uus seeme. Kõrs eitab seemne, uus seeme kõrre. [[Üliinimene]] eitab inimese, s. t. oma seemne, [[kristlane]] eitab üliinimese, s. t. oma kõrre, marksist eitab kristlase või ka tagurpidi. Negation der Negation. Selge, mis? Juba [[Kristus]] taipas seda, kui ta ütles: kes ei sünni veest ja vaimust jne.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 33. peatükk
17. rida ⟶ 20. rida:
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Vana mehe laul" (viisistanud [[Olav Ehala]])
<poem>
Kell pool neli päeval
tuleb minu [[tuba|tuppa]]
[[kujund]], võtab [[palitu]] seljast ja riputab [[varn]]a.
Ta ütleb: Ma tean, et sa pidasid kujundiks mind.
Ma ei ole kujund. Ma ei ole eitamine, jaatamine,
tahtmine ega tahtetus. Olen su külaline.
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Keeran ennast näoga vastu ennast", ilmunud ajakirjas Looming 1980.
| |||