Koorilaul: erinevus redaktsioonide vahel

* Meie esimese kõrgharitud naishelilooja, -koorijuhi, -organisti panus inspireeris kindlasti nii tema kaasaegseid kui ka järeltulevaid muusikategelasi. XIX ja XX sajandi vahetusel ja järgnenud kümnenditel ei olnud [[Rudolf Tobias|Tobias]], [[Mart Saar|Saar]], [[Cyrillus Kreek|Kreek]] ja [[Artur Kapp]] sugugi veel laialdasse muusikaellu süvitsi kinnistunud, vähemasti rahvuskultuuri kontekstis mitte. Võib-olla oligi Härma erinevalt Tobiasest rohkem "siin ja praegu" vaatega: aktiivne tegevus kõrgetasemeliste kooridega, kontserdid organistina, koorilooming tollaste kooride tarvis (kui paljukest siis oli tollal meie oma professionaalset kooriloomingut, mis ka laiale lauljaskonnale mõistetav ja kättesaadav?). Härma astus sammu edasi ka eesti rahvalaulu kasutuses. Mitmetes koorilauludes[[koorilaul]]udes (nt "Vaenelaps", "Orjalaul") eksponeerib ta solisti autentse rahvaviisi esitamisel, kaugenedes nii ''liedertafel''<nowiki>'</nowiki>likust harmoniseerimisest.