Luise Vaher: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
36. rida:
* Punaarmee oli taandunud, nõukogude võim vallast lahkunud, sakslased veel kohale jõudmata. Metsavennad võtsid voli enda kätte. Ja alguses näis neid uskumatult palju olevat. Arvati, et nad valgusid Hargula maile põhja poolt, sest seal püsisid Punaarmee üksused ja hävituspataljonlased kindlalt otsa juures ja võsaleegion ei suutnud võimu haarata. Hargulast sai neile midagi baasitaolist, kust tehti sissiretki kaugemale. Nad luurasid teedel, kus liikus taanduva Punaarmee voore, et laskeriistu ja moona soomustada. Talumeestelt võeti väevõimuga toiduaineid. (lk 304)
* Kuulda oli, et rahva toitlustamine "säetakse süsteemi", see tähendas toidukaarte. Aga kas ka [[talurahvas|talurahvale]]? Keegi ei taibanud selle tähendust. Olgu peale, et toidukraam sõjalise tähtsusega - ''kriegswichtig'', aga kui põlduri suutäied üle loetakse, siis ei kõlba see kuhugi... Elada tahtmine ja allesjäämise soov pesitses nii rikka kui ka vaese mehe põuesopis. Ja põllutööle pandi kõva tamp peale, sest mis kokku koristatud, seda on kergem varjata. (lk 304)
* See, kuidas need sapised mehed päris päise päeva ajal möirgasid, ajas inimestele judinad selga. Nad peksid laadaplatsil püssikabadega oimetuks hobulaenutuspunkti juhataja, kes ei jõudnud evakueeruda. Talle pandi süüks, et ta punktile kinnistatud veoloomi ja masinaid kokku oli korjanud. "Sina ei pea himustama oma ligimese hobust... sest õiglane taevaisa ei jäta nuhtlemata ..." jutlustas omakaitselaste ülem ja Väino Mäelo mantlipärija Reinhold Järss, politseiohvitser naabermaakonnast, kes oli ligemale aasta Sura suures laanes redutanud. Isegi need, kes olid hobulaenutuspunkti mehe üles andnud ja tema kinnivõtmist parastasid, tundsid kananahka ihul. (lk 305)
56. rida:
:"Võib-olla nad pelgasid bolševikkude norme ja hävitavalt kõrgeid makse?"
:"Eks seda ka!"
* "Igal talupojal peab ju olema väike plaan või ettearvestus, mille järgi ta talvemoona aita ja keldrisse paneb. Kui palju leiba, piima, rasvaineid ja juurvilja pruugib üks füüsilist tööd tegev mees päevas või nädalas? Kui palju arvestatakse siin paigas talle peatoidust? Me mõistame, et täpipealset arvu ehk ei ole, aga mingid keskmised numbrid siiski?"
| |||