Erinevus lehekülje "Talu" redaktsioonide vahel

Lisatud 2726 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
 
{{toimeta}}
'''Talu''' on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand.
 
==Proosa==
 
* "Teil palutakse põhjendada, miks te ootate tänavu nii kasinat saaki?"
:"Palju maad on halvasti haritud, osa päriselt sööti jäetud."
:"Härra tahab teada, kas kommunistlikud ollused hävitasid külve?"
:""Kõige rohkem külvamata nurmi on vanades taludes. Sulaseid ei juletud palgata. Õige mitmed peremehed jätsid talud maha ja läksid linna mõne peenema ameti peale."
:"Ja see oli lubatud?"
:"Ju vist, sest keelust ei ole ma kuulnud."
:"Võib-olla nad pelgasid bolševikkude norme ja hävitavalt kõrgeid makse?"
:"Eks seda ka!"
:Sakslaste näoilmest paistis, et niisugustest talumeestest nad lugu ei pea. (lk 325-326)
* [[Luise Vaher]], "Tormipöörises", rmt: "Rindeõde. Tormipöörises", Tallinn: Eesti Raamat, 1982
 
* Suured, väga uhked talud olid, täis igasugu kraami, sealhulgas [[kartul]]eid. Paneks õige oma [[viin]]aköögi püsti? Katlaid-torusid leidus ju samuti külluses ja ei läinud kuigi kaua, kui oma [[puskar]]itorust hakkas tilkuma esimene toodang. Haises küll ja paistis liialt [[punane]] - [[toru]]d olid ilmselt seest [[rooste]]s. Ent lohutasime end [[antikommunism|antikommunistliku]] põhimõttega "Kõik punane kõrist alla," pigistasime [[nina]] kinni ja nautisime surmapõlgusega oma Lepiku Liisut just nii nagu ta torust tilkus. (lk 46-47)
** [[Vello Salo]], ""Siin Vatikani Raadio!" Vello Salo lugu", Tallinn: Gallus, 2015.
 
* [Juuniküüditamisest:] [[Õhtu]]ks olid pooled talud tühjad, ainult [[lehm]]ad ammusid lüpsivaevas ja elaniketa [[maja]]de ees ulgusid mahajäetud [[koer]]ad.
:Järgmisel [[päev]]al ilmusid küüditatute taludesse maastiku[[auto]]ga mehed, kes kraami kokku rabasid. Keegi ei teadnud, kust need saamamehed tulid ja kuhu läksid, nad ilmusid kohale nagu [[kaaren|kaarnad]] ja kadusid koos saagiga.
* [[Olivia Saar]], "Humalapuu", 2005, lk 52
 
==Luule==
 
<poem>
"Kirjamees, kirjamees, kuhu vinnad oma pauna?"
- "[[Tint|Tindiga]] lähen, tindiga lähen kroonu [[saun]]a:
[[leil]] seal võtab kõik vanad vaevad ja [[valu]]d,
saabuvad [[preemia]]d, soojad kohad ja talud."
</poem>
* [[August Alle]], "Quo vadis?", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 110
 
 
<poem>
Nukrad [[kask|leinakase]] salud
peegeldumas [[järv]]evees;
[[sirel]]ites vanad talud,
lastekilkeid ukse ees.
...
</poem>
* [[Paul Rummo]], "Matkalaul", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 47
 
 
<poem>
Just sellisel [[heinamaa]]l peamegi [[tigu]],
kes suurem kui talu ning kärmem kui [[tramm]].
</poem>
* [[Karl Martin Sinijärv]], "Teoinimese jaaniõhtu" (2000), ilmunud: "Krümitor0671", 2011
 
==Vanasõnad==
* Harva astub [[õnn]] talusse, sagedamini kahi külasse[[küla]]sse.
* Igas talus oma taar.
* Kus [[mägi]], seal [[mõis]], kus küngas, seal [[kõrts]], talud [[soo]]s ja [[raba]]s.
* Mis tabab [[taud]] tühjast talust või [[surm]] saunanurgast.
* [[Oma]] tuba, oma [[luba]].
* Teine talu, teine [[taar]].
* [[Tüli]] talu hävitab, vaen valla kaotab.
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
[[Kategooria:Põllumajandus]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
23 001

muudatust