Erinevus lehekülje "Arvo Alas" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
* Kuidas ka ei oleks, aga tänavusel Anderseni aastal näib kõige tähtsam olevat mitte kirjanik ise ja tema looming, vaid pigem uuendatud [[müüt|müüdi]] loomine temast kui kultusfiguurist, mille tegelik eesmärk on kasutada kirjaniku populaarsust äriotstarbel.
** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hans-christian-andersen-kui-m-t-ja-taani-kaubam-rk/ "Hans Christian Andersen kui müüt ja Taani kaubamärk"]. Sirp, 25. november 2005
 
* Eesti rahvast on võõramaiste vägede ja valitsejate poolt aastasadu tapetud, röövitud, alistatud ja ahistatud. Sellepärast on meie rahvuslikus eneseteadvuses tekkinud lõhestatud identiteeditaju: ühest küljest enesehaletsus ja nukrus, et me elame geopoliitiliselt vales kohas, kus suurtel naabritel on meid eriti kerge jalge alla tallata, teiselt poolt aga kujutelm, et eestluse säilimine kogu selle lakkamatu mõnitamise käigus on juba iseenesest kangelastegu.
* Sellepärast püüame — vähemalt rahvalikust ajalookäsitusest ja loomulikust õiglustundest juhindudes — leida kroonikatest ikka ja jälle „helgemaid"helgemaid" kohti, kust selguks, et ka eestlastel on — eriti varasema ajaloo käigus — õnnestunud mõni [[vallutaja]], [[röövel]] ja rüüstaja maha või vigaseks lüüa või vähemalt vangistada. Võtame suurejoonelisema näitena [[Sigtuna]] põletamise 1187. aastal, mille kohta me ju täpselt ei teagi, kas linna hävitajad olid eestlased või mitte.
* Saagade kirjanduslikus väärtuses ei kahtle praegu keegi, neid peetakse enamasti kroonikate ja kaasaegse romaani vaheliseks üleminekužanriks. Kuigi saagade anonüümsed kirjapanijad olid ilmselt haritud inimesed, on nende keel hea näide islandi tolleaegsest käibekeelest, mis erines Euroopas samal ajal levinud kõrgelennulisest rüütlite ja trubaduuride keelepruugist.
* Eestit puudutavaid tekstilõike on saagades suhteliselt palju, kuid need on enamasti lühikesed ja paljudesse eri lugudesse hajutatud. Võib-olla tasuks need ajaloolaste töö hõlbustamiseks kokku koguda ja avaldada eestikeelses tõlkes eraldi trükisena. Sinna juurde võiksid sobida katkendid ka teistest Eesti ajalooga seotud ürikutest — näiteks Saxo Grammaticuse „Gesta Danorumist". Kindlasti aitaks see kaasa viimistletuma pildi loomisele Eesti muinasajast ja tolleaegsetest suhetest naabritega. Kas just täpsemaks, aga igatahes täiuslikumaks muutuksid nii ajalooline kui ka kirjanduslik kujutelm eestlasest tuhat aastat tagasi.
** "Island! Saagad ja Eesti". Looming nr 2 1999
 
==Välislingid==
24 948

muudatust