Arvo Alas: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Kuidas ka ei oleks, aga tänavusel Anderseni aastal näib kõige tähtsam olevat mitte kirjanik ise ja tema looming, vaid pigem uuendatud [[müüt|müüdi]] loomine temast kui kultusfiguurist, mille tegelik eesmärk on kasutada kirjaniku populaarsust äriotstarbel.

 

* Eesti rahvast on võõramaiste vägede ja valitsejate poolt aastasadu tapetud, röövitud, alistatud ja ahistatud. Sellepärast on meie rahvuslikus eneseteadvuses tekkinud lõhestatud identiteeditaju: ühest küljest enesehaletsus ja nukrus, et me elame geopoliitiliselt vales kohas, kus suurtel naabritel on meid eriti kerge jalge alla tallata, teiselt poolt aga kujutelm, et eestluse säilimine kogu selle lakkamatu mõnitamise käigus on juba iseenesest kangelastegu.

* Saagade kirjanduslikus väärtuses ei kahtle praegu keegi, neid peetakse enamasti kroonikate ja kaasaegse romaani vaheliseks üleminekužanriks. Kuigi saagade anonüümsed kirjapanijad olid ilmselt haritud inimesed, on nende keel hea näide islandi tolleaegsest käibekeelest, mis erines Euroopas samal ajal levinud kõrgelennulisest rüütlite ja trubaduuride keelepruugist.

* Eestit puudutavaid tekstilõike on saagades suhteliselt palju, kuid need on enamasti lühikesed ja paljudesse eri lugudesse hajutatud. Võib-olla tasuks need ajaloolaste töö hõlbustamiseks kokku koguda ja avaldada eestikeelses tõlkes eraldi trükisena. Sinna juurde võiksid sobida katkendid ka teistest Eesti ajalooga seotud ürikutest — näiteks Saxo Grammaticuse „Gesta Danorumist". Kindlasti aitaks see kaasa viimistletuma pildi loomisele Eesti muinasajast ja tolleaegsetest suhetest naabritega. Kas just täpsemaks, aga igatahes täiuslikumaks muutuksid nii ajalooline kui ka kirjanduslik kujutelm eestlasest tuhat aastat tagasi.

 

==Välislingid==