Ernestine Rose: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
17. rida:
* Looduslugu annab meile üldised teadmised loomariigist: mitmesugustest eri liiki organismidest, nende struktuuridest ja võimetest. Füsioloogia õpetab inimese loomust, seadusi, mis valitsevad tema olemist, elutähtsate organite tööd ja tingimusi, millest üksi sõltuvad tervis ja elu. Frenoloogia käsitleb mõistuse seadusi, aju erinevaid osi, temperamente, organeid, kuidas arendada üht ja suruda alla teisi, et luua hästi tasakaalustatud ja tervislik seisund. Kuid kogu loomariigi elutegevuses - ehkki aju peetakse "mikrokosmoseks", millest võib leida sarnasuse või suhte kõigega, mis Looduses leidub - pole ühtki punkti, mis annaks märku Jumala olemasolust.
 
* Matemaatika paneb aluse kõigile täppsiteadusteletäppisteadustele. See õpetab arvude kombineerimise kunsti, kauguste arvutamist ja mõõtmist, kuidas lahendada probleeme, kaaluda mägesid, loodida ookeanisügavikke; kuid see ei anna meile suuniseid, kuidas hinnata Jumala olemasolu.
 
* Astronoomia räägib meile Päikesesüsteemi imedest - igavesti pöörlevaist planeetidest, nende liikumiste kiirusest ja kindlusest, planeetide ja tähtede vahelistest kaugustest. See ennastab hämmastava ja imelise täpsusega varjutusi, komeetide nähtavust Maal ja tõestab vääramatut gravitatsiooniseadust, kuid on täiesti vaiki Jumala olemasolu teemal.
 
* Oli suur viga öelda, et Jumal tegi inimese oma näo järgi. Kõigl aegadel on inimene teinud Jumala omaenda näo järgi ja me leiame selle olevat täpses vastavuses tema tsivilisatsiooniga, tema teadmistega, tema kogemustega, tema rafineeritusega, tema õigus-, õiglus-, vabadus- ja inimsustundega - selliseks tegi ta ka oma Jumala. Kuid olgu see rohmakas või peen, juhlmjulm ja süüdistav või leebe ja lahke, lepitamatu türann või õrn ja armastav isa, ikkagi on see tema enda mõistuse emanatsioon, pilt temast endast.
 
* Aga, küsite teie, kuidas hakkas inimene üldse Jumalast mõtlema või kirjutama? Vastus on väga lihtne. Teadmatus on Ebausu ema.
27. rida:
* Kuid meile öeldakse, et Piibel ilmutab suure saladuse. Kus Loodus on juhm ja inimene harimatu, kõneleb Ilmutus prohvetluse enesekindlal häälel.
 
* Universum on hiiglasuur keemialabor, mida selle sisemised jõud pidevalt töös hoiavad. Külgetõmbe, ühinemise ja eemaletõuke seadused või printsiibid loovad lõppematus järgnevuses tekkivaid, lagunevaid ja taastekkivaid nähtusi. Selle viiside mõistmiseks oleme liiga rumalad, oletamiseks liiga tagasihoidlikud ja jutlustamiseks liiga ausad. Kui inimene oleks kannatlik ja erapooletu uurija, mitte ei seoks kõike talle mõistmatut lapsikute eelarvamuste kaudu üleloomulike põhjustega, mille nimed peavad varjama tema teadmatust, vaid selle asemel jälgiks Looduse tööd, siis kahtlemata teaks ta rohkem, oleks argemtargem ja õnnelikum.
 
{{JÄRJESTA:Bronte, Emily}}