Heie Treier: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Heie Marie Treier, "Eesti fotograafia 100 aastat", 2019.
 
* [[Foto]] on kohati nagu igapäevane keel või suhtluskultuur, mille sees inimesed elavad. (lk 10)
 
* Foto püüab liikuvast maailmast kinni ühe väikese segmendi, teeb selle staatiliseks ning räägib siis juttu pildistatavast, pildistajast, fototehnikast, pildi saatusest ja paljust muust. (lk 11)
 
* Fotograafia seisukohast vaadatuna kuuluvad joonistamine, maalimine jms käsitsitöö valdkonda, millel seljataga pikk kõrgklassi ajalugu. Fotograafia tulekuga tõusis esile aga hoopis teist tüüpi pilditegija. Tal oli kirg moodsa tehnoloogia vastu ning vajalikud teadmised keemilistest protsessidest. Fotograafiast innustunud isikule sobis aktiivne, väljapoole suunatud eluviis ning suhtlemine, samuti võis tal olla keskmisest rohkem ärivaistu. (lk 14)
 
* [[Fotograafia]] tähistab üht võim alikku piiritulpa, millega mõõta modernsuse tulekut Eestisse. Modernsus tähendas masinate kasutuselevõttu erinevates eluvaldkondades, masinad aga muutsid tootmise ja reisimise kiiremaks ja efektiivsemaks. Sellega koos toimusid sügavad muutused ühiskonnas, majanduses, kultuuris, eluviisis - kõikjal. Eesti sai poliitiliselt iseseisvaks moderniseerumise ajastul ning fotograafia ja film kuulusid uude kultuurinähtuste paketti. (lk 14)
 
* Varajastel fotodel näeme talupoegade isiksusi, tugeva karakteriga mehi ja naisi, kes on elanud karmides oludes ja teinud rasket maatööd, Nad kannavad rahvariideid, mis on olulised identiteediloome tähistajad. Need on algusest peale omaenda kätega talus valmistatud rõivad, millesse on kodeeritud kosmogooniline maailmapilt ja uskumused, kaitsemaagia, ilumeel, vastavus ilmastikule ning sõnum rõivakandja vanuse ja perekondliku staatuse kohta. Varajased fotograafid ei vaadanud talupoegi kui anonüümset rahvamassi, kellel pole hinge, vaid kui isiksusi, subjekte. (lk 16)
 
* Pildilises mõttes võiks endiselt eristada kaht vastandlikku valgusekäsitlust: n-ö pühalikku-metafüüsilist, mida Eesti fotograafias esindab näiteks Toomas Kalve, ja argist-materialistlikku, mida võib kohata palju. Kummalgi on oma koht sõnumi või tunde edasiandmisel. (lk 18)
 
* Ilmselt oleks õige resümeerida, et fotograafia leiutamisel osalesid filosoofid, füüsikud, optikud, keemikud, m aalikunstnikud, ning eraldi veel silm ja sõrm. Unustada ei tohiks ka aju ja südant. (lk 20)
 
=="Juugend ja sümbolism"==