Susan Sontag: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
19. rida:
** "AIDS and Its Metaphors", Farrar, Straus and Giroux, 1989, 4. ptk, lk 125
 
=="Haigus kui metafoor"==
**Tsitaadid väljaandest: Susan Sontag, "Haigus kui metafoor. Aids ja selle metafoorid", tlk Krista Kaer, Varrak, 2002.
 
* [[Haigus]] on elu ööpool, rängem [[kodakondsus]]. Kõigil, kes sünnivad, on kahekordne kodakondsus, tervete kuningriigis ja haigete kuningriigis. (lk 7)
30. rida ⟶ 32. rida:
* Erinevalt mineviku suurtest [[epideemia|epideemilistest]] haigustest (muhk[[katk]], tüüfus, koolera), mis tabavad inimest kui kannatava [[kogukond|kogukonna]] liiget, mõisteti tuberkuloosi kui haigust, mis eraldab inimese kogukonnast. Ükskõik kui ohtralt seda ka elanikkonnas ei esinenud, näis tuberkuloos - nagu tänapäeval vähk - ikka olevat üksikisikute salapärane tõbi, surmav nool, mis võis tabada keda tahes, mis valis oma ohvrid välja ühekaupa. (lk 39)
* [[Depressioon]] on kurvameelsus miinus selle võlu - selle elevus, selle hood. (lk 51)
** Susan Sontag, "Haigus kui metafoor. Aids ja selle metafoorid", tlk Krista Kaer, Varrak, 2002
 
 
=="Vaikuse esteetika"==
**Tsitaadid väljaandest: Susan Sontag, "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002.
 
* Varaseim ''[[kogemus]]'' [[kunst]]ist pidi kätkema selle loitsivust, [[maagia|maagilisust]]; kunst oli [[rituaal]]i töövahend (näiteks koopamaalingud Lascaux's, Altamiras, Niaux's, La Pasiegas jne.) Varaseim kunsti''teooria'', kreeka filosoofidelt pärinev, väitis, et kunst on mimees (''mimesis''), tõeluse [[jäljendus]].
52. rida ⟶ 56. rida:
* Tõlgendamise eest pagemine näib eriti omane moodsale maalikunstile. Abstraktne kunst on katse mitte omada sisu tavamõistes; kuna puudub sisu, ei saa olla ka tõlgendamist. Popkunst jõuab vastandvõttega samale eesmärgile; evides sisu, mis on niivõrd pealetükkiv, niivõrd "on mis on", saavutab see samuti tõlgendamatuse. (lk 20)
* Ideaalis on võimalik põigelda tõlgendajate eest teisel moel, luues kunstiteoseid, mille pind on nii ühtne ja selge, mille hoog on nii kiire, mille siht on nii otsene, et teos saab olla just see, mis ta on. On see praegu võimalik? Ma usun, et filmides seda siiski juhtub. Seetõttu on kino kõigist kunstiliikidest praegu elavaim, erutavaim, olulisim. Küllap on kunstiliigi elususe määrajaks ruum, mille ta jätab vigade tegemiseks, olles ikkagi hea. (lk 21)
 
** Susan Sontag, "Tõlgendamise vastu", rmt: Susan Sontag, "Vaikuse esteetika", tlk Berk Vaher, 2002
 
==Tema kohta==