Olga Tokarczuk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Olga Nawoja Tokarczuk''' (sündinud 29. jaanuaril 1962 Sulechówis) on Poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat. :Eesti keeles on temalt ilmunud: * jutukogu "Maailma...'
 
25. rida:
* Ma silmitsesin Platoo mustvalget [[maastik]]ku ja mõistsin, et [[kurbus]] on väga tähtis sõna maailma defineerimisel. See on fundamentaalne, see on viies ürgelement, kvintessents. (lk 48)
* Dyzio, kes suutis täienisti sukelduda laialivalguvatesse arutlustesse [[William Blake|Blake’i]] veidrate [[sümbol]]ite üle, ei jaganud minu kirge [[Astroloogia]] vastu. Seda seepärast, et Dyzio on sündinud liiga hilja. Tema põlvkonnal on Pluuto Kaaludes, mis uinutab veidi nende valvsust. Ja nad arvavad, et võivad tasakaalustada [[põrgu]]t. Ma ei usu, et see neil õnnestub. Võib-olla oskavad nad kirjutada projekte ja taotlusi, aga suurem osa nendest on kaotanud valvsuse. (lk 56)
* Vana ja läbiproovitud võte košmaaride vastu on selline, et tuleb neist valju häälega[[hääl]]ega rääkida kempsupoti kohal ja siis [[vesi]] peale tõmmata. (lk 101)
* Kui poes ühtegi klienti ei olnud, siis ta luges. Ma teadsin tema [[raamat]]uid, sest tal olid need [[riiul]]is ja ta laenutas neid kaltsuka klientidele. Sünged õudukad, gooti romaanid kulunud kaantega, millel oli Nahkhiire pilt. Perversne [[munk]], kehast eraldi [[käsi]], mis tapab inimesi, tulvaveega [[surnuaed|surnuaialt]] välja uhutud kirstud][[kirst]ud. Selliste asjade lugemine nähtavasti süvendas temas veendumust, et me ei ela kõigist maailmadest kõige hullemas, ja õpetas optimismi[[optimism]]i. (lk 116)
* "Mis häda?" küsis [[Hambaarst]].
:Toolile istunu avas vastuse asemel [[suu]] ja Hambarst heitis sinna pilgu. Ta tõmbus ehmunult tagasi, sõnades: "Oh sa perse!" See oli nähtavasti patsiendi hammaste[[hammas]]te seisu kohta kõige lühem hinnang. Ta katsus sõrmedega[[sõrmed]]ega hetke hambaid, siis küünitas enda taga oleva viinapudeli poole.
:"Võta, joo. Hakkame välja tõmbama." (lk 124)
* Terve olemine on üks ebakindel seisund ega ennusta midagi head. Parem on olla rahulikult haige, siis vähemalt teame, millesse sureme. (lk 148)