Redaktsioon: 19. mai 2020, kell 22:17 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust →‎J. S. Bachi kohta ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2021, kell 14:24 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 974 muudatust →‎J. S. Bachi kohta Uuem muudatus →
23. rida: ==J. S. Bachi kohta== ==Proosa== * Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama. * ''Bach sollte nicht Bach, sondern Meer heissen!'' ** [[Ludwig van Beethoven]] (''Bach'' tähendab saksa keeles "oja")<ref>Georgi Hubov. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud V. Ojamaa, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, lk 7</ref> * [[Loovus]] on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama [[lihtsus\|lihtne]] kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus. ** [[Charles Mingus]]<ref>http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html</ref> * Need on võib-olla mis tahes kunstivormis suurim näide meisterlikust võimest liikuda vabaduse ja kindlustundega isegi ahelais. ** Berliini kapellmeistri Johann Friedrich Reichardti arvustusest Bachi sooloviiuliteoste kogumiku kohta, ''Jenaische Allgemeine Literaturzeitung'' nr 282, 1805, ''cit. via'' Christoph Wolff, "''Johann Sebastian Bach: the learned musician''", Oxford University Press 2002, lk 471 * Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart\|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel\|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina\|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist! ** [[Robert Schumann]]<ref>Martin Geck. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183</ref> * Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. ** [[Albert Schweitzer]]<ref>Toomas Siitan. "Õhtumaade muusikalugu I" Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251</ref> * Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid tähed taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks. ** [[Elfriede Jelinek]] "Klaveriõpetaja" (1988) * Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida [[Bach]]ist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est. ** Stanley Lombardo, "Iliad" (Hackett Publishing Company, 1997), tõlkija eessõna * Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks. ** [[Dmitri Šoštakovitš]] kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955<ref>Josiah Fisk & Jeff Nichols (toim.) "Composers on Music", 1997, lk 364.</ref> * Kas võib olla, et näivalt uskumatud geeniused nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt plagiaatorid, kes kopeerisid suurepärast kraami tulevikust? ** [[Kurt Vonnegut]] "A Man Without a Country", 2005 * Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud noodivõtmeid, meie ühise mitmehäälsuse laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. ** [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 101. (Keelpillikvartett mängib "Fuugakunsti" esimest ''contrapunctus''<nowiki>'</nowiki>t.) * See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/ Muusika, niisugune muusika on kingitus. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu. ** Vikram Seth, "Tasavägine muusika", lk 397 ===Luule=== <poem> Johann Sebastian Bach kahekümne [[laps]]e [[isa]] tõusis sel [[hommik]]ul aoaegu üles kuigi oleks meelsasti võtnud veel unele lisa Magusasti magas noorte Bachide neljakordne [[kvintett]] Johann Sebastian [[haigutus\|haigutas]] täie suuga ja mõtles murelikult et täna tuleb kirjutada üks topelt[[fuuga]] kroonprintsi homsete [[pidu]]stuste jaoks Läks siis [[kaev]]ule ja pesi end et roidumus kaoks Istus töölaua taha isemajandav komponist viipas kohale [[noot]]ide [[kaardivägi\|kaardiväe]] (Need on alati ja kõikjal olemas ning ei lõpe kunagi otsa) ja andis kõigile käsud kätte ״Sina esimese [[oktaav]]i ''re'' lähed sel korral kõigepealt [[flööt]]i ja poed sealt kunstipäraselt läbi!" ״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis Seal on nii tore sahistada!" ״Aga sina ''la'' võta [[alt]] ja kõdista teda kirglikult südame alt!" "Ja sind ''fa'' matsutab täna [[fagott]]. Vott!" Kõik jäid nõusse Siis tegi [[kindral]] Bach nootide kaardiväele ranget [[rividrill]]i Nad rivistusid nii ja naa ja jälle naa ja nii ja väga keeruliselt ja isegi pea alaspidi [[Paks]]ud poolnoodid läksid päris [[higi]]seks kohe ... Aga noodid mõtlesid ''re''-minoorile ja veelgi rohkem isemajandavale komponistile ״Kui hästi me temaga läbi saime..." Ja suured poolnoodid valgusid [[pisar]]aid täis just nagu [[silm]]ad </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 ===Allikata=== * Bachi kuju on muusikaajaloos keskne, või teisisõnu, Bach on Lääne muusika epitsenter. ** [[Antoni Ros-Marbà]], 2000. 54. rida ⟶ 122. rida: * Sel nädalal kuulasin ma "Matteuse passiooni" kolm korda ja iga kord valdas mind sama mõõtmatu imetlus. Kes on täielikult unustanud [[kristlus]]e, kuulab seda tõesti nagu [[evangeelium]]it. ** [[Friedrich Nietzsche]] * Allikad nihutatakse aja suures ringes üksteisele üha lähemale. Näiteks ei tarvitsenud Beethovenil uurida kõike, mida uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart\|Mozart]], Mozartil seda, mida uuris [[Georg Friedrich Händel\|Händel]], Händelil seda, mida uuris [[Giovanni Pierluigi da Palestrina\|Palestrina]], sest nad olid eeskäijad juba endasse vastu võtnud. Ainult ühest oleks kõigil alati uuesti ammutada – J. Seb Bachist! ** [[Robert Schumann]]<ref>Martin Geck. "Johann Sebastian Bach". Eesti keelde tõlkinud Ilme Rebane, Tallinn: Ilo, 2009, lk 183</ref> * On olemas üks [[jumal]] – Bach – ja [[Felix Mendelssohn\|Mendelssohn]] on tema [[prohvet]]. ** [[Hector Berlioz]]<ref>http://www.musicwithease.com/mendelssohn-quotes.html</ref> * Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. ** [[Albert Schweitzer]]<ref>Toomas Siitan. "Õhtumaade muusikalugu I" Tallinn: Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 251</ref> * [Bach on] luteri kiriku muusikaline isa. ** [[Albert Schweitzer]] * [[Loovus]] on enamat kui vaid teistsugusus. Igaüks võib teha ekstravagantsusi, see on kerge. Raske on olla sama [[lihtsus\|lihtne]] kui Bach. Lihtsa tegemine uskumatult lihtsaks – see on loovus. ** [[Charles Mingus]]<ref>http://www.brainyquote.com/quotes/keywords/bach.html</ref> * Niipea, kui ma hakkasin mõistma Bachi muusikat, tahtsin ma saada pianistiks. Bach pani mind, minu elu muusikale pühenduma, tema oli see õpetaja, kes mulle seda maailma esitles. 74. rida ⟶ 136. rida: ** [[Ludwig van Beethoven]]<ref>http://www.musicwithease.com/bach-quotes.html</ref> * On olemas üks [[jumal]] – Bach – ja [[Felix Mendelssohn\|Mendelssohn]] on tema [[prohvet]]. * Kui arutatakse Bachi kuut Brandenburgi kontserti, teatab kunstiliselt teadlik inimene tavaliselt muuhulgas, et kui need meistriteosed loodi, tantsisid tähed taevas. Kui need inimesed Bachist räägivad, tulevad Jumal ja tema elupaik alati jutuks. [[Hector Berlioz]]<ref>http://www.musicwithease.com/mendelssohn-quotes.html</ref> [[Elfriede Jelinek]] "Klaveriõpetaja" (1988) * Üks muusik küsis kord [[Ezra Pound]]ilt, kas on koht, kust võib leida kogu [[luule]], nii nagu kogu [[muusika]] võib leida [[Bach]]ist. Poundi vastus oli, et kui inimene võtab vaevaks [[vanakreeka keel]]e korralikult ära õppida, leiab ta kogu või enam-vähem kogu luule [[Homeros]]est. ** Stanley Lombardo, "Iliad" (Hackett Publishing Company, 1997), tõlkija eessõna * Suur muusikateos on kaunis hoolimata selle esitusest. Iga Bachi prelüüdi või fuugat võib mängida igas tempos, rütminüanssidega või ilma nendeta, ja see jääb ikka suureks muusikaks. Nii tulekski muusikat kirjutada - et mitte keegi, ükskõik kui oskamatu, seda ära rikkuda ei saaks. ** [[Dmitri Šoštakovitš]] kirjas Izak Glikmanile, 28. august 1955<ref>Josiah Fisk & Jeff Nichols (toim.) "Composers on Music", 1997, lk 364.</ref> * Kas võib olla, et näivalt uskumatud geeniused nagu Bach ja [[Shakespeare]] ja [[Einstein]] ei olnudki tegelikult üleinimlikud, vaid lihtsalt plagiaatorid, kes kopeerisid suurepärast kraami tulevikust? ** [[Kurt Vonnegut]] "A Man Without a Country", 2005 * Mängime väest kantud transis. /---/ Näen vaimusilmas originaalpartituuri vähe kasutatud noodivõtmeid, meie ühise mitmehäälsuse laskumist ja tõusu, kiirust ja aeglust, paralleelsust ja vastupidisust, ja kuulen vaimukõrvas kõlanud, veel kõlavaid ja kohe kõlama hakkavaid noote. /---/ Meie sünkroonsed nägemused sulavad kokku, ja üheks saame ka meie: üksteisega, maailmaga ja tolle ammu koost lagunenud mehega, kelle jõudu me ammutame tema ülestähendatud nägemuse vormist ja nime ainsast kiirevoolulisest silbist. ** [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud Anne Lange. Tänapäev 2001, lk 101. (Keelpillikvartett mängib "Fuugakunsti" esimest contrapunctus't.) * See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/ Muusika, niisugune muusika on kingitus. Miks tahta veel õnne; miks loota ahastuseta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu. ** Vikram Seth, "Tasavägine muusika", lk 397 * Bachi poole pöördumine oli minu jaoks seisukoha võtmine ~~dodekafooniakogemuse~~[[dodekafoonia]]kogemuse suhtes. Tahtsin sellest olukorrast välja tulla ning süüvida millessegi, mida ma polnud veel katsetanud. Sügavas rahutuses, milles ma end leidsin, tahtsin iseendale tõestada, kui imeline on Bachi muusika ja kui põlastusväärne minu oma. Ma olin veendunud, et selle ohverduse abil näen ma selgemini oma vastuolusid. ** [[Arvo Pärt]] kommentaariks oma teosele "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964)

Johann Sebastian Bach: erinevus redaktsioonide vahel