Amanda Gorman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all
Ja mitte keegi ei hirmuta neid
Kui me elamaelame oma aja vääriliselt
Siis ei peitu võit mitte relvas
Vaid meie ehitatud sildades
33. rida:
Kui me vaid julgeme
/---/
Nii et kui me kord küsisime,
kuidas võiksime katastroofist jagu saada?
Küsime nüüd
Kuidaskuidas võiks katastroof meist jagu saada?
Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli
vaid liigume selle juurdepoole, mis olema saab
Maa, mis on räsitud, kuid terve,
heatahtlik, kuid julge.,
raevukas ja vaba
/---/
49. rida:
Nii et jätkem endast maha maa,
mis on parem kui see, mis jäeti meile
/---/
Kui saabub päev, astume varjust välja,
leekides ja kartmatud
Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame
Sest valgus on alati,
kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha,
kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla
</poem>