Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jõulud''' on talvise pööripäeva paiku tähistatav püha, mida tänapäeva läänekristlased peavad [[Jeesus Kristus]]e sünnipäevaks (idakristluses on see veidi hiljem ning vahel on ka läänekristluses jõulud hoopis ära keelatud) ja kogu kaubandusvõrk suurepäraseks mõtteks, mis sai alguse Coca-Cola reklaamikampaaniast 20. sajandi algul. Jõuludega on seotud suur hulk kombeid, millest ainult väike osa on tegelikult kristlikud: [[jõulupuu]]de ehtimine ja tuppatoomine, kingituste tegemine [[jõuluvana]] vahendusel või ilma selleta, eriliste jõuluteemaliste kunstiteoste nautimine (Charles Dickensi "[[Jõululugu]]", filmisarjad "[[Die Hard]]" ja "[[Üksinda kodus]]" jpm), jõulujumalateenistuse külastamine, liigsöömine jne.

 

* Mõte valida [[aasta]]st üks [[aeg]], mil [[inimene|inimeste]] vastu kena olla, on rõve, kuna see sisuliselt kiidab heaks plaani olla kogu ülejäänud aasta vältel hädised kaabakad.

** Dr. Gregory House telesarjas "[[Dr House]]", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

** Filmist "Inimesed sõdurisinelis" (1968)

 

* Jõulud on pyhad päevad, mil yks ajastaeg, yks [[elu]] on lõppemas ja algamas on uus. [[Päike]] on [[pesa]]s ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi [[valgus]]t on siis kõige vähem, on [[õhk|õhus]] õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, [[loodus]], pöörab ennast valguse, soojuse, [[toit|toidu]] ja elu poole.

:On tähtis aeg. Sellest, mida inimene nyyd teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste [[hing]]ed ning neilgi on elavate [[õnn]]ele suur mõju.

 

 

* [[Detsember|Detsembris]] imporditakse [[Eesti]]sse ligi 40% [[mandariin]]ide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, [[jõulupuu]]de ja [[küünal]]de väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene [[turist]] kolme Soome turisti kohta.

 

* ...oleks sügavalt ekslik arvata, et kõrged ateistlik-kommunistlikud riigiisad märkisid avalikult ära parteide komiteedes ja ministeeriumides detsembrikuise tähtpäeva, mis langes eestlaste ajaloolise paganliku kombetalitusega kokku, said [[Johannes Käbin]]ilt või [[Karl Vaino]]lt tähtpäevakohaseid [[kingitus]]i ning ütlesid salmi. Nemad olid kogu okupatsiooni ajal ikkagi Eestisse sissetunginute poolt kaasa toodud Ded Morozi ja Snegurotška kummardajad ning näitasid välja, et [[Euroopa]] kultuuririikidest üle võetud Jõulumehe ja Päkapikkude ülistamise teema on tundmatu.

* Tippnomenklatuuril polnud muidugi erilisi probleeme jõulukinkide hankimisega. Kaubandusvõrk oma lahjasuses oli nende kontrolli all. Selle kaupmeeste jõulueelset nuumamist nagu tänapäeval polnud. Tundub, et nüüd on jõulude sisuline mõte taandunud teisele plaanile ning veduri osas on kaupmeeste poolt genereeritud [[ideoloogia]], et jõulud on nende oma ja iga kodanik on lausa kohustatud oma säästud nende poolt pakutavate kaupade vastu vahetama. Sellele aitab tugevasti kaasa ka tänapäevane nomenklatuur, keda küll arvamusliidriteks kutsutakse.

 

* [---] minu meelest tuleks üldrahvalikult esiplaanile seada just nimelt eesti rahva suurhetked. Praegu on nendeks ostmispühad jõulud ja õgimispüha [[jaanipäev]].

* Jõulud ja [[jaanipäev]] on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi; suurem neist kahest ometi esimene, juba sellegi pärast, et ta pühitsemine on palju pikem kui teisel. [[Soomlane]]gi tunnistab jõulu nii-ütelda pühade peremeheks, väites, "joulu jaloin juhlista". Jõul on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi Kristuse sünniaastast; juba põhjamaa paganad pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse sünnipäev omandab paganate püha nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.

* Varemal ajal arvati sagedasti, et jõulu olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu [[pimedus]] valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada päikesepühaks. Suvise pööripäeva ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu kuningas kõrgel aujärjel, seistes oma võimu tipul; pimedus kaob valguse eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.

 

 

<poem>