Pesa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
61. rida:
* Pesa ongi essee teine keskne kujund, mis seostub pigemini poeetilise kui mütoloogilise mõttetasandiga, ja selle üle arutleb [[Hasso Krull|Krull]] lähtuvalt [[Gaston Bachelard]]'i ruumipoeetikast. Loomislaulus asetub pesa Krullil vähemalt kahele teljele – läheduse ja seotuse omale. Kui aga Bachelard'i pesa puhul on [[turvalisus]]e ja [[haprus]]e vastuolu kõrval oluline pesa [[ümarus]], siis Krull analüüsib pesa pigem kui keerulist punutist, [[võrk]]u – pesa on "kosmiline seostevõrk, mis hoiab kõike olemasolevat koos" (lk 27). Ühtaegu habras ja turvaline, laieneb see põiming tänu kosmilisele loomisväele universumiks endaks: "Kui inimesed elavad jumalanna pesas, siis on [[kosmos]] nende [[kodu]]" (lk 27). Siin kajab vastu Bachelard'i pesaunelma "tõlge" [[metafüüsika]] keelde: "[[maailm]] on inimese pesa" ("Ruumipoeetika", lk 159).
** [[Triinu Pakk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/loomislaulu-lind-ja-kirche-kueche-kinder/ "Loomislaulu lind ja ''Kirche, Küche, Kinder''"] Sirp, 25.10.2012
 
* Sest inimene on veel selles mõttes imelik lind, et tema teeb pesa talveks, mitte kevadeks. Aga kevad on parim ehitusaeg temalgi, see on kindel, ja Lõpmatuse rahvas on seda alati teadnud. Vihma ei saja iial, päevad on pikad ja üldse lihtsalt - nii on. Ehitus läheb. Sügisel jääd juures mõtlema. Ja suvel on palav. Aga kevadel: kõrs ja sulg, sammal ja oks muudkui aga lähevad vaheliti. Pääsukegi saab aru, mis sa teed. Kindlasti saab. Ehitad talle ulualust, et tal ikka oleks, kuhu ''oma'' pesa teha. Kuigi talle pole ju rohkem vaja kui et oleks katus peal ja seal all üks penn või palk, kuhu peale nokaga savi kanda ja vundament valada. Sellest aitab küll!
:Inimene miskipärast kipub oma ehitamisega alati liiale minema. Vidiit.
** Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 87
 
==Luule==