Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
* [[Välipreester|Välipreestril]] oli nina jälle [[joove|õline]]. Ta kuulutas Švejkile, et homsest peale alustab [[uus elu|uut elu]], et [[alkohol]]i pruukimine olevat närune [[materialism]], kuid elada tuleb ideelist elu. (lk 129)
* Alati on inimeste surmasaatmist ette valmistatud kas [[jumal]]a või üldse mõne muu kujuteldava kõrgema olevuse nimel, kelle [[inimkond]] on endale välja mõtelnud ja kellele ta on oma [[fantaasia]]ga kuju andnud. (lk 134)
* [[Ülemleitnant]] Lukáš oli kõduneva Austria keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. [[kadett|Kadeti]]kool oli kasvatanud temast [[kahepaikne|kahepaikse]] inimese. Seltskonnas rääkis ta [[saksa keel]]t, kirjutas saksa keeles, kuid luges [[tšehhi keel|tšehhi]] raamatuid, ja kui oli õpetajaks üheaasta-vabatahtlike [[sõjakool|kool]]is, kus õppisid ainult [[tšehhid]], ütles ta neile usaldavalt: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks [[vandenõu|vandeselts]]iks, millest on parem end eemale hoida. (lk 177)
* [Polkovnikust ja tema karjäärist:] Tema sõbramehesuhted suure kindralihärraga ja vana Austria teiste mitte vähem lollide väeülematega tõid talle igasuguseid aumärke ja [[orden]]eid, mille üle ta oli kole uhke, nii et pidas ennast maakeral kõige paremaks sõjameheks, kõige paremaks strateegia ja kõigi [[sõjandus|sõjaliste teaduste]] teoreetikuks. (lk 215)
* "Teatan alandlikult, härra oberleitnant, olen kole rõõmus," vastas vahva sõdur Švejk. "Küll see võib tore olla, kui me mõlemad langeme sõjaväljal [[keiser|keisri]]härra ja tema perekonna eest …" (lk 227)
| |||