Ohvitser: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1129 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
* Tegelikult oli neid ohvitseride [[klubi]]sid päris palju, mida Yossarian ehitada ei olnud aidanud, aga Pianosa oma üle oli ta kõige uhkem. See oli tugev ja keerukas [[ausammas]] tema [[otsusekindlus]]ele. Yossarian ei läinud kunagi sinna appi, enne kui see valmis sai; siis käis ta seal sageli, nii rahul oli ta selle suure, ilusa, ebakorrapärase, sindelkatusega hoonega. See oli tõesti uhke ehitis ning Yossarianis pulseeris suur saavutustunne iga kord, kui ta seda vaatles ning mõtiskles, et selle sisse ei olnud läinud terakestki tema tööd. (lk 24)
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020
 
 
* Ema oli omal ajal rikkas [[perekond|perekonnas]] [[guvernant|guvernandiks]] olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve Saksamaa läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid [[sakslased]] üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged [[sõdur]]i moega ohvitserid ja äripäevaste nägudega [[ametnik]]ud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast [[kord]]a pidama, [[igavus|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga.
:"Ehi sakslast mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja [[valge]] [[särk]] selga, pangu ta [[saabas|lakksaapad]] jalga, tõmmaku kas või [[kollane|kollased]] [[kinnas|kindad]] kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased käed ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu [[pagar]] või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad [[naaskel|naasklit]] või vähemalt orkestrandi [[viiul]]ipoognat."
* [[Ivan Gontšarov]], "[[Oblomov]]", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
 
* [[Ülemleitnant]] Lukáš oli kõduneva [[Austria]] keisririigi tüüpiline tegevväeohvitser. [[kadett|Kadeti]]kool oli kasvatanud temast [[kahepaikne|kahepaikse]] inimese. [[Seltskond|Seltskonnas]] rääkis ta [[saksa keel]]t, kirjutas saksa keeles, kuid luges [[tšehhi keel|tšehhi]] raamatuid, ja kui oli [[õpetaja]]ks üheaasta-vabatahtlike koolis, kus õppisid ainult tšehhid, ütles ta neile [[usaldus|usaldavalt]]: "Jäägem tšehhideks, ainult et keegi ei tohi seda teada. Mina olen kah tšehh." Ta pidas kogu tšehhi rahvast mingiks [[vandeselts]]iks, millest on parem end eemale hoida. (lk 177)
* [Polkovnik Schröder:] "Ei ole [[tänapäev]]al meie vahel enam õiget [[seltsimehelikkus]]t. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga ohvitser [[kasiino]]s omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi ülemleitnant Dankl, kiskus enese [[alastus|alasti]], viskas põrandale kõhuli, pistis endale [[heeringas]]aba tagumikku ja etendas meile [[näkineid]]u." (lk 321)
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
 
[[Kategooria:Sõjandus]]
51 588

muudatust