Teine sugupool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
30. rida:
* Kuis võiks Tuhkatriinu müüt oma võlujõudu kaotada? Veel tänapäevalgi julgustatakse tütarlast ootama [[rikkus]]t ja [[õnn]]e pigem "muinasjutuprintsilt" kui püüdma üksi raskes ja ebakindlas võitluses toime tulla. Eelkõige võib tütarlaps loota [[prints]]i läbi pääseda kõrgemasse ühiskonnaklassi ja sellist [[ime]]t ei taga talle isegi mitte eluaegne töö. (Ajalugu, lk 130)
* Niipea kui subjekt püüab end teostada, vajab ta enese piiritlemiseks ja eitamiseks Teist: ta küündib iseendani üksnes võõra [[reaalsus]]e kaudu. Seepärast ei paku elu kunagi täiust ja [[rahu]], vaid on millegi puudumine ja [[liikumine]], elu on [[võitlus]]. Inimese vastas on [[loodus]], mida ta püüab valitseda ja endale allutada. Kuid loodus ei suuda tema [[soov]]e täielikult rahuldada. Loodus toimib kas pelgalt abstraktse vastasena või võõraks jääva takistusena; ta alistub passiivselt inimese soovidele ja laseb tal endaga samastuda. Inimene valitseb loodust üksnes teda enda huvides kasutades, seega teda hävitades. Mõlemal juhul jääb inimene üksi; ta on üksi [[kivi]] puudutades ja üksi puuvilja süües. (Müüdid, lk 133)
* Teine on olemas vaid siis, kui ta on olemas iseenda jaoks. Tõeline teine on minust lahusolev ennast identifitseeriv [[teadvus]]. (Müüdid, lk 133)
* ... inimene saavutab tõeliselt moraalse hoiaku, kui ta loobub olemast, et võtta enda kanda oma eksistents. Selle sammuga ütleb ta lahti igasugusest omamisest, sest omamine on olemise otsimise viis. Kuid seda tõelist [[tarkus]]t ei leia inimene iial, ta peab kogu aeg selle poole püüdlema, see nõuab alatist pingutust. Võimetu end teostama üksinduses, on inimene omasugustega suheldes ometi pidevalt hädaohus: elu on raske ettevõtmine ja selle õnnestumine pole kunagi tagatud. (Müüdid, lk 134)
| |||