Perenaine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* Kehtib kokkulepe, et mees peab kõigis tühistes asjades naisele järele andma ja tema õigusi tunnistama; selle asemel, et naist raskustega koormata nagu primitiivsetes ühiskondades, püütakse ta vabastada kõigist rasketest kohustustest ja [[mure]]dest. Sellega vabastatakse naine ühtaegu ka kogu [[vastutus]]est. Loodetakse, et sel kombel ninapidi veetud ja hõlbuelust ahvatletud naised aktsepteerivad [[ema]] ja koduperenaise rolli, millega neid tahetakse siduda. Ja on tõsi, et enamik kodanlaste naisi alistub. (Ajalugu, lk 99, jutt on 19. sajandist)
* Veel selle sajandi algul keelasid eeskirjad naisi astumast [[Põhja-Ameerika]] suhkrutehastesse, kui neil oli see, mida anglosaksid nimetavad needuseks (''the curse''), sest siis pidi [[suhkur]] mustaks minema. Saigonis aga ei kasutata naisi [[oopium]]i valmistamisel, sest [[menstruatsioon]] rikub toote, muutes selle [[mõru]]ks. Sellised uskumused elavad veel paljudes Prantsuse maakohtades. Iga perenaine teab, et [[majonees]] ei õnnestu, kui tal endal või mõnel ligiduses oleval naisel on menstruatsioon. (Müüdid, lk 142-143)
* Kodanlikus ühiskonnas on naise üks rolle esinduslikkus: tema [[ilu]], [[sarm]], [[intelligentsus]] ja [[elegants]] on mehe edukuse välised märgid nii nagu tema [[auto]]gi. Kui mees on rikas, ehib ta naist [[karusnahk]]ade ja [[kalliskivi]]dega. Vaesem mees kiidab oma naise moraalseid omadusi ja perenaiseoskusi. Ka kõige vaesem mees arvab end omavat mingit maist [[varandus]]t, kui tal on naine, kes teda ümmardab. (Müüdid, lk 164)
* Ümmardajast naise [[saatus]]e teeb tänamatuks [[tööjaotus]], mis ta tervenisti üldisusse ja ebaolulisusse on määranud; eluase ja toidupoolis on küll eluks tarvilikud, ent ei anna elule mõtet: perenaise vahetud sihid on pelgad [[vahend]]id, mitte tõelised [[eesmärk|eesmärgid]]. (Abielu, lk 312)▼
* Pesta, triikida, pühkida, kapialustele tolmurullidele jälile jõuda - see [[surm]]a peatamine on ühtlasi elu eitus, sest ainsa liigutusega [[aeg]] nii loob kui hävitab; perenaist puudutab vaid aja negatiivne aspekt. (Abielu, lk 308)
▲* Ümmardajast naise
* Ümmardajast naise saatuse teeb tänamatuks tööjaotus, mis ta tervenisti üldisusse ja ebaolulisusse on määranud; eluase ja toidupoolis on küll eluks tarvilikud, ent ei anna elule mõtet: perenaise vahetud sihid on pelgad [[vahend]]id, mitte tõelised [[eesmärk|eesmärgid]]. (Abielu, lk 312)
* Naine püüab luua jäävuse ja jätkuvuse universumit, mees ja lapsed püüavad tema loodust, mis neile on pelk enesestmõistetavas, välja pääseda. Keeldudes tunnistamast, et tegevus, millele ta on pühendanud kogu oma elu, ei loo midagi jäävat, tuleb naisel oma teeneid perekonnale väevõimuga peale suruda: emast ja perenaisest saab kiusukiskuja ja tülinorija. (Abielu, lk 315)
* [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas [[rasedus]]e ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada koketerii, emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid nõuandeid kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389)
* Pereema elab [[kasulikkus]]e tasandil, ta hindab end vaid siis, kui ta saab olla oma lähedastele kasulik. Kuid ükski inimolend ei saa rahulduda ebaolulise rolliga. Ta muudab otsekohe vahendid eesmärkideks (nagu seda võib täheldada poliitikutegi puhul) ja vahendi väärtus muutub tema silmis absoluutseks väärtuseks. Nii valitseb pereema taevas kasu, see on kõrgemal kui tõde, ilu ja vabadus; sellest seisukohast vaatleb ta kogu universumit ja võtab omaks Aristotelese kuldse kesktee ja keskpärasuse moraali. Kuidas võiks temas siis olla julgust, innukust, erapooletust ja suurust. Need omadused võivad esile kerkida ainult vabas indiviidis, kelle ees tulevik on avatud. (Naise olukord ja loomus, lk 420)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
| |||