Plaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
33. rida:
* Kuna [[Stalin]] ei selgitanud ja ei esitanud oma vaatenurki ja plaane, mõtlesid paljud, et tal üleüldse neid ei olnudki – see on tüüpiline intelligentide-lobamokkade viga.
** Viktor Suvorov, "Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda" (Tallinn: Olion, 2000), lk 381
51. rida ⟶ 49. rida:
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
* See, et meil ei ole riigina isegi mitte plaani, kuidas jätkusuutmatust [[Põxit|põlevkivienergeetikast väljuda]] ja tagada [[Virumaa]] inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu.▼
** [[Aveliina Helm]], Maailma [[loodus]]e liigirikkuse iseloomustuseks, intervjuus Postimehele aprillis 2018<ref>Hans Alla [https://heureka.postimees.ee/4454723/okoloog-aveliina-helm-maailma-paastmiseks-peame-muutma-oma-motlemist Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist] Postimees, 1. aprill 2018</ref>▼
* Kui oleksime 15 kuni 20 aastat tagasi püüdnud teha Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse prognoosi ja keegi oleks pannud kirja, et viis miljonit soomlast – aga see on peaaegu Soome rahvaarv – sõidab igal aastal [üle lahe], siis ei oleks ka keegi seda uskunud, aga see toimub.▼
* Tegelikult on selliseid näiteid 1990ndatest, kui areng oli veel palju aeglasem, kus riigid on teinud otsuse toetada teatud majandussektoreid eriti hästi, et oleks arengut. Näiteks Soome on väga olulisel määral toetanud majanduse arengut riigi rahaga, aga nendes sektorites, mida peeti siis perspektiivikateks ja mis sellel hetkel olid seda. Aga niimoodi tehes muudame oma majanduse vähem vastupidavaks, sest kui meil on rohkem mitmesuguseid tegevusi, siis peame majanduskonjunktuuri muutustele lihtsalt paremini vastu.▼
** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)▼
* ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks naine hüljata [[muusika]], õpingud, ameti, niipea kui on leidnud abikaasa; seda seetõttu, et ta ei võta oma [[tulevik]]uplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise auahnust ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust abielus. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik [[võrdsus]] ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja [[armuke]]sena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema eneseteostust. (Kujunemine, lk 254)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
==Luule==
<poem>
66. rida ⟶ 77. rida:
:[[naine]], [[kiiktool]] ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
* [[Heiti Talvik]], "Jumalate hämaras"
▲* See, et meil ei ole riigina isegi mitte plaani, kuidas jätkusuutmatust [[Põxit|põlevkivienergeetikast väljuda]] ja tagada [[Virumaa]] inimeste heaolu, on lihtsalt vastutustundetu.
▲** [[Aveliina Helm]], Maailma [[loodus]]e liigirikkuse iseloomustuseks, intervjuus Postimehele aprillis 2018<ref>Hans Alla [https://heureka.postimees.ee/4454723/okoloog-aveliina-helm-maailma-paastmiseks-peame-muutma-oma-motlemist Ökoloog Aveliina Helm: maailma päästmiseks peame muutma oma mõtlemist] Postimees, 1. aprill 2018</ref>
▲* Kui oleksime 15 kuni 20 aastat tagasi püüdnud teha Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse prognoosi ja keegi oleks pannud kirja, et viis miljonit soomlast – aga see on peaaegu Soome rahvaarv – sõidab igal aastal [üle lahe], siis ei oleks ka keegi seda uskunud, aga see toimub.
▲* Tegelikult on selliseid näiteid 1990ndatest, kui areng oli veel palju aeglasem, kus riigid on teinud otsuse toetada teatud majandussektoreid eriti hästi, et oleks arengut. Näiteks Soome on väga olulisel määral toetanud majanduse arengut riigi rahaga, aga nendes sektorites, mida peeti siis perspektiivikateks ja mis sellel hetkel olid seda. Aga niimoodi tehes muudame oma majanduse vähem vastupidavaks, sest kui meil on rohkem mitmesuguseid tegevusi, siis peame majanduskonjunktuuri muutustele lihtsalt paremini vastu.
▲** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
| |||