Ajakirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
47. rida:
* Nii mõnigi teater näib elavat enda loodud turundusmullis, lojaalsete teatrisõprade imetlusega vooderdatud kriitikavabas enesekuvandis, millele adekvaatset tagasisidet väliskeskkonnast ei saada. See on ühelt poolt tingitud sellest, et suurematel teatritel on võimas turundusmasin, mis lisaks teatrite kunstilisele juhtimisele on allutanud ka päevalehtede kriitikaküljed. Teiselt poolt on see aga seotud ka hälvetega kultuuriretseptsioonis. Selle ilmekaimaks näiteks on tõik, et isegi rahvusringhäälingu päevauudised on kaasatud teatrite turundusskeemi. Ajakirjanduseetika koodeks keelab avaldada uudiste rubriigis reklaami (p 6.1), samuti ei ole lubatud ajakirjanikul olla kajastatava institutsiooni teenistuses (p 2.3). Kui teater saab oma kohustusi mitte tundvalt meedialt nii jõulist kriitikavaba promo, siis pole ka ime, et teatrite enesekuvand on ebaadekvaatne ja nartsissistlik.
** Meelis Oidsalu, [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teater-ja-vaeaertused/ Teater ja väärtused] Sirp, 05.04.2012
* [Švejk:] "Meie [[ooberst|oberst]] keelas [[sõdur]]itel [[lugemine|lugemise]] üldse ära, olgu või "Pražské Úredni Noviny", [[kantiin]]is ei tohtinud isegi [[viiner]]eid ega [[juust]]u ajalehe sisse pakkida. Sellest ajast peale hakkasid sõdurid lugema ja meie [[rügement]] sai kõige haritumaks rügemendiks." (lk 73)
* [Vabatahtlik Marek räägib, kuidas loodusajakirjandust teha:] "Lõikasin inglise ajakirjast "Country Life" välja mingisuguse linnu pildi. [[Lind]] istus [[pähklipuu]] oksal. Ma nimetasin ta "pähkli[[rääk|rääguks]]", täpselt samuti nagu oleksin [[kadakas|kadakapõõsas]] istuvat lindu loogiliselt võttes kadakalinnuks nimetanud." (lk 343)
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
==Allikata==
| |||