Redaktsioon: 30. jaanuar 2021, kell 22:47 redigeeri Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) 149 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. jaanuar 2021, kell 02:46 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''"[[Karu süda]]"''' on eesti kirjaniku [[Nikolai Baturin\|Nikolai Baturini]] 1989. aastal ilmunud [[romaan]]. Teose peategelane on Siberisse kolinud kütt Niika, kes püüab taigas enda, inimeste, looduse ja loomadega hakkama saada, otsides ajas, inim- ja ürgmaastikus looduse südant, elu- ja enesetunnetust. Romaan põhineb autori Siberi läbielamistel.<ref>https://www.ohtuleht.ee/963339/eraklik-kirjanik-nikolai-baturin-oli-kova-toomees</ref><ref>https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52837/Zobin_Janno.pdf?sequence=1&isAllowed=y</ref> Raamatu andis välja kirjastus [[Eesti Raamat]]. * Rikkad [[vaesus]]e poolest, annikad [[hing]]elt, rahul oma käekäiguga: nõnda nägid nad välja. (lk 7) * Kui ma aastaid hiljem kõrverännul üht laiaturjalist, kõrgesarnalist [[mees]]t, ehtsat ~~nganassaani~~[[nganassaan]]i kohtasin, pani too mulle oma [[keel]]est ümber, et "nganassaan" tähendab "[[inimene]]". Ma ütlesin talle: "Kas keegi suudab [[kaks]] korda inimene olla?" :"Ühtegi korda ei suuda olla keegi," ütles ta. "Aga püüdma peab." (lk 8) * [[Kütt\|Kütid]] istusid oma untakandadel, tegid mulle vaikides ruumi, ei vaadanud mu poole üles, vaid [[lõke\|lõkkesse]] – [[tuli]] on ~~inimpilkude~~inim[[pilk]]ude [[ürgne]] kohtumispaik. (lk 14) * "Kui sina [[surm\|sure]] [[puu]] all, ole sina heas paigas surnud, kui sina ela puu lähedal, ela sina [[sõber\|sõbra]] seltsis," ütleb nende tarksõna. (lk 18) * Need [[naljad]] jõudsid vahel kohale kahe-kolme päeva, vahel kahe-kolme aasta pärast – mõnel tõsidamal juhul, millest siis [[naer]]des üle saadi. "Kui pimedaks lähe, küll siis paista!" ütlesid nad selpuhul. (lk19) * "Kui [[naine\|naistel]] raske ole, siis nendel kerge ole. Kui naistel kerge ole, siis nendel raske ole." Ma ei jõudnud seda pähklit veel katki hammustada, kui kaks veerjat tütarlast minust mööda mu ränkrasket pampu sulepadjana kahevahel vedisid. Nad viisid pambu [[onn]]i ja väljusid, näost väga õnnelikud. Äärepealt oleksin nad õnnetuks teinud! (lk 20) * Pidasime vaikset [[pidu]]. [[Maailm]] eksib, kui ta arvab, et pidu ei saa vaikselt pidada ja et see ei või lõbus olla. [[Suu]] asemel võivad [[laul]]da ka [[silm]]ad ja kokku võivad lüüa ka [[pilk\|pilgud]]. Ning hing võib hüüda tummi [[toost]]e. (lk 20) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]]

Karu süda: erinevus redaktsioonide vahel