Gravitatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HC: + 4 kategooriat |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* Et üks keha tõmbaks teist ligi ilma mingi vahenduseta, on tõesti [---] vastuolu: sest see eeldab mõju milleltki, mida ei ole.” ▼
** [[Samuel Clarke]] (Alexander 1956: 53)▼
* Et üks keha mõjutaks teist kaugelt läbi vaakumi ilma millegi muu vahenduseta, mille kaudu nende mõju ja jõud võiks ühelt teisele kanduda, on minu jaoks nii suur absurdsus, et ma ei usu, et ükski filosoofilisis asjus kompetentselt mõtlemisvõimeline mees eales selle lõksu langeks.▼
** [[Isaac Newton]] (Cohen 1978: 302–3) ▼
* Lõpuks, kui katsete ja astronoomiliste vaatluste põhjal üleüldiselt ilmneb, et kõik kehad Maa ümbruses tõmbuvad Maa poole; ja seda kooskõlas aine hulgaga, mida nad igaüks sisaldavad; et Kuu tõmbub samuti Maa poole vastavalt oma aine hulgale; ja kõik planeedid vastastikku üksteise poole; ja komeedid samasugusel viisil Päikese poole; siis peame selle reegli kohaselt üleüldiselt tunnistama, et kõik kehad on varustatud gravitatsiooniprintsiibiga. Sest nähtumustest tulenev argument järeldab kõigi kehade universaalset gravitatsiooni tugevamini kui nende läbitamatust, mille kohta taevastes regioonides pole meil katseid ega ühtki laadi vaatlusi. [---] Mitte, et ma väidaks gravitatsiooni olevat kehadele olemusliku. Nende ''vis insita'' all pean ma silmas ei midagi muud kui nende ''vis inertiae''<nowiki>'</nowiki>d. See on kõigutamatu. Nende gravitatsioon kahaneb, kui nad Maast kaugenevad.▼
** [[Isaac Newton]], "Principia" kolmas raamat "De Mundi Systemate" ehk "Maailmasüsteemist" (1729, lk 270–271)▼
4. rida ⟶ 12. rida:
** [[Ernestine Rose]], ''cit. via'': [https://web.archive.org/web/20101120040052/https://atheists.org/Ernestine_Rose%3A_A_Troublesome_Female "Ernestine Rose: A Troublesome Female"], American Atheists/Internet Archive, 2008
* Kui primitiivseks, mõtles Guy, muutub elu vanas eas, inimene võib elada keset [[mugavus]]i, millega ta on harjunud, aga ometi on ta rohkem ilmastiku meelevallas kui noor [[polaaruurija]] poolusel. Ja kui lihtsalt panevad ennast maksma [[füüsika]] seadused, tõmmates kõigile su [[plaan]]idele kriipsu peale. Guyl oli põlveliigeste atroofia; iga kord kui ta ühele jalale astus, niideti ka teine alt. Aga kuigi ta sagedasti ütles: "Pagan võtaks seda [[raskustung]]i!", oli ta enamasti ometi heas tujus.
** [[Muriel Spark]], "Memento mori". Rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 154
* Ilmselgelt on kvantgravitatsioon ... arhetüüpiline [[postmodernistlik]] teadus.
11. rida ⟶ 21. rida:
** [[Cameron Diaz]]
▲* Et üks keha tõmbaks teist ligi ilma mingi vahenduseta, on tõesti [---] vastuolu: sest see eeldab mõju milleltki, mida ei ole.”
▲** [[Samuel Clarke]] (Alexander 1956: 53)
▲* Et üks keha mõjutaks teist kaugelt läbi vaakumi ilma millegi muu vahenduseta, mille kaudu nende mõju ja jõud võiks ühelt teisele kanduda, on minu jaoks nii suur absurdsus, et ma ei usu, et ükski filosoofilisis asjus kompetentselt mõtlemisvõimeline mees eales selle lõksu langeks.
▲** [[Isaac Newton]] (Cohen 1978: 302–3)
▲* Lõpuks, kui katsete ja astronoomiliste vaatluste põhjal üleüldiselt ilmneb, et kõik kehad Maa ümbruses tõmbuvad Maa poole; ja seda kooskõlas aine hulgaga, mida nad igaüks sisaldavad; et Kuu tõmbub samuti Maa poole vastavalt oma aine hulgale; ja kõik planeedid vastastikku üksteise poole; ja komeedid samasugusel viisil Päikese poole; siis peame selle reegli kohaselt üleüldiselt tunnistama, et kõik kehad on varustatud gravitatsiooniprintsiibiga. Sest nähtumustest tulenev argument järeldab kõigi kehade universaalset gravitatsiooni tugevamini kui nende läbitamatust, mille kohta taevastes regioonides pole meil katseid ega ühtki laadi vaatlusi. [---] Mitte, et ma väidaks gravitatsiooni olevat kehadele olemusliku. Nende ''vis insita'' all pean ma silmas ei midagi muud kui nende ''vis inertiae''<nowiki>'</nowiki>d. See on kõigutamatu. Nende gravitatsioon kahaneb, kui nad Maast kaugenevad.
▲** [[Isaac Newton]], "Principia" kolmas raamat "De Mundi Systemate" ehk "Maailmasüsteemist" (1729, lk 270–271)
| |||