Susan Hill: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
9. rida:
* Vahest see oligi nii, vahest oli tõesti tõsi kõik see, mida olin lastetoas õppinud ja uskunud, see, et meid ümbritsevad, hoiavad ja kaitsevad nähtamatud taevased vaimud, või vahest oli asi selles, et [[mälestus]]ed, mida kiikumise kägin elustas, olid nii head ja nii võimsad, et said võitu kõigest pahaendelisest ja kohutavast, kurjast ja meelisegavast. (lk 118)
* Minu silme all, ainitisest ainitisema [[pilk|pilgu]] all kiikus tool kergelt, järk-järgult aeglasemalt, nagu [[kiiktool]] pärast istuja püstitõusmist veel mõnda aega kiigub. Ainult et seal polnud kedagi olnud. Tuba oli olnud tühi. (lk 118-119)
* Olin kadunud kõigele peale omaenda [[hirm]]ude, võimetu otsustavalt, seostatult mõtlema, liikumisest rääkimata. Ent järk-järgult avastasin, kui õige on tõetera, mis väidab, et hirmul on suured silmad. Tunne kas tugevneb, kuni kohutavad sündmused ja kartus ajavad inimese pakku või hulluks, või siis vaibub [[ärevus]] vähehaaval ja ta võtab end kokku. (lk 126)
* Meest, kes põgeneb füüsilise ohu eest, võib ju [[argus]]es süüdistada, aga kui tema elu, heaolu ja kõige krooniks [[terve mõistus|tervet mõistust]] ja hinge ähvardab miski üleloomulik, kehatu, sõnulseletamatu, siis pole taandumine [[nõrkus]]e märk, vaid kõige mõistlikum tegutsemisviis. (lk 140)