Ole Lund Kirkegaard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Eesti keelde tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998.
* "OHH!" karjus [[kingsepp]] ja katkus juukseid. "Terves ilmas ei leidu midagi, MIS OLEKS VASTIKUM KUI [[Poiss|POISID]]."
:"Vale puha!" ütles Albert. "Tangu[[supp]] on palju vastikum." (lk 21)
* "[[Öö]]sel ei saa [[kolimine|kolida]]," lausus Albert ja torkas [[redis]]ed maasse tagasi. "Kui on pime, ei näe ju, kuhu sa kolid." (lk 24)
* [Albert:] "Sul tulevad fantastiliselt head mõtted, Egon. See on sellepärast nii, et sa oled minu [[sõber]]." (lk 27)
32. rida:
:"Tere, maja! Ilus [[ilm]] täna, eks?"
:Topperile tundus, et maja on sellega täitsa rahul - nii rahul, kui üks maja võib olla, ilma et tema müüridesse praod tekiksid. (lk 5)
* "[[Lill]]ed on kõige ilusam, mis maailmas on," ütles proua Flora härra Holmile, kui see trepist alla tuli, et tänavat pühkida.
:"Tõsi mis tõsi," ütles härra Holm oma piibunosu popsutades. "Ei ole midagi paremat kui lilled. Ja tassike [[kohv]]i."
38. rida ⟶ 39. rida:
:"Oh jaa! Kohv on ka üks hea asi," ütles proua Flora. "Võib-olla sooviksite tassi kohvi, härra Holm?"
:Härra Holm noogutas. (lk 9-10)
* Topper oli kollektsionäär.
:Ta kogus kõikvõimalikke [[asi|asju]] ja igasugu pudipadi. Peaasjalikult kogus ta niisuguseid asju, mida sai taskus kanda ja oma headele sõpradele kinkida.
44. rida ⟶ 46. rida:
:Ta leidis siniste tiibadega põrnikaid ja suuri pehmeid rohelisi röövikuid. Ja leidis kolme rattaga roostetanud lapsevankri.
:Lapsevanker oli Topperile üks suve paremaid leide. (lk 11)
* Siis nõjatus ta rahulolevalt seljaga vastu lapsevanker Lössu külge ja hakkas imelikku piiksuvat häält tegema.
:"Mis sa teed?" küsis Viggo ehmunult ja jättis lapsevankri seisma.
:"Vilistan," ütles Topper, nägu [[naer]]u täis. "Vilistan, kallis [[sõber]]!" (lk 14)
* "Seda küll," ütles Topper. "Aga ma mõtlesin ümber. Me ei hakka mitte kirjutama, vaid joonistama. Joonistame siia õige hiiglasuure ninasarviku."
:Ja ta hakkas [[ninasarvik]]ut joonistama.
:"Mulle see hästi ei meeldi," ütles Viggo jalalt jalale tammudes. "Mõtle, kui ta äkki ei kustugi ära."
:"Tühja kah," ütles Topper. "Pole midagi. Ma olen ninasarvikute joonistamise peale meister. Küllap mu emal on hea meel, kui ta niisugust joonistust näeb." (lk 23)
* "Ohoo!" hüüdis Topper. "Sul on õigus, Viggo. Pilgutab silma jah! Sa poiss, ma pole elu sees näinud joonistatud ninasarvikut, kes saab silma pilgutada. Küll on naljakas!"
:"Minu arust pole siin naljakat midagi," ütles Viggo.
:Samal silmapilgul möhatas ninasarvik seinal valju häälega ja pööras pead.
:"Appi!" hüüdis Viggo ja kargas ehmatusest õhku.
:"Tss, rahu!" ütles Topper. "Sa hirmutad ta ju ära, kui sa sedasi karjud. Tere, ninasarvik!"
:"HRÜMP, ORH," vastas ninasarvik.
:JA ASTUS SEEJÄREL SEINALT PÕRANDALE.
:Viggo lõi kiire liigutusega ukse kinni.
:"Mis... mis me siis nüüd peale hakkame?" sosistas ta.
:"Vaatame teda muidugi mõista," ütles Topper ja tegi ukse uuesti lahti.
:Ninasarvik oli akna juurde astunud ja näris kardinat.
:See oli ilus suur ninasarvik, ja täpselt sama värvi kollane nagu sein. (lk 25-26)
* Härra Holm tuli kollasele ninasarvikule lähemale.
:"Ilus loom," ütles ta ja patsutas Ottot tagumikule. "Minu arust ei ole ma kunagi ilusamat ninasarvikut näinud."
:"Õigus!" ütles Topper uhkelt.
:"Aga siin ei saa te teda ometi pidada," ütles härra Holm. "See lõpeb ju sedasi, et proua Florale, sellele armsale vanale tobukesele, kukub lagi pähe.״
:"Pole midagi parata," ütles Topper. "Ninasarvik on liiga paks, et uksest välja mahtuda." (lk 35)
* "Topski!" hüüdis Sille. "Kollane ninasarvik, kes sööb raamatuid! Jutt või asi."
:"Kõlab natuke imelikult küll," nõustus Topper.
:"Topper!" hüüdis Sille jalgratta selga hüpates. "Sa oled kõige topskim poiss, keda ma kunagi olen kohanud."
:Ja seejärel kadus ta täie vaardiga lähima tänavanurga taha.
:Topper ohkas.
:"Kallima pidamine ei ole kerge asi," ütles ta.
:"Kallima?" hüüdis Viggo paugupealt üles ärgates. "Mis kallima?"
:"Ah," ütles Topper, "Sille oli siin."
:"Ökk," tegi Viggo ning jäi uuesti magama. (lk 37-38)
* "Imelik," pomises Viggo isa. "Väga imelik."
:Ta kuulatas uuesti.
:"Kummalised hääled," ütles ta endamisi. "Just nagu kõnniks seal toas siga."
:Ta kuulatas veel korra.
:"Ei saa olla," mõtles ta. "Sead ei tee "hronk" ja "hrümp". Sead teevad "röhh" ja "ruik". Mis seal siis olla võiks?" (lk 41)
* Tagasiteel ninasarviku juurde kohtasid nad üht sõbraliku olemisega vanameest, kellel olid ninal väikesed ümmargused prillid.
:Vanake vaatas lapsevankrisse — alguses korra... ja siis veel kord.
:"Kuulge," ütles ta prille puhastama hakates, "mul on vist uusi prille tarvis. Teate, mida teie väike vend mulle meelde tuletab?"
:"Rukkileiba!" ütlesid poisid.
:"Täpipealt," ütles mees. "Kui teda nende prillidega vaadata, siis meenutab ta rukkileivakuhja."
:Vanamees tõttas üle tee ja kadus prillipoodi. (lk 49)
* Politseimeister köhatas.
:"Kulla mees," ütles ta. "Seaduse number 812 järgi on akende kaudu heinte tuppaloopimine keelatud!"
:Härra Holm jättis töö katki.
:"Jah," ütles ta, "aga loomal on ju kõht tühi. Ta sööb mööbli ära!"
:"Mis loomast siin juttu on?" küsis politseimeister.
:"See on saladus," ütles härra Holm punastades.
:"Politsei ees on salatsemine keelatud," ütles politseimeister. "On see hobune või?"
:"Ninasarvik," ütles härra Holm.
:Politseimeister võttis taskust suure paksu raamatu. Raamatule oli kirjutatud:
:SEADUS KÕIGE KOHTA.
:"Ninasarvik, ninasarvik," pomises politseimeister paksu raamatut lehitsedes. "Siin pole ninasarvikute kohta midagi öeldud.»
:"Väga tore,» ütles härra Holm kergendusega.
:"Siis võin teda ju edasi sööta." (lk 51)
==Välislingid==
| |||