Õppimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
* Nooruses õpitakse, vanaduses saadakse aru.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
* Need, kes tahavad õppida, õpivad.
25. rida ⟶ 26. rida:
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks "Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks"] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020
* [[Teadmised|Teadmiste]] omandamine [[raamat|raamatutest]] annab teistsuguse kogemuse kui [[internet]]. [[Lugemine]] on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315
==Allikata==
| |||