Võim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
{{toimeta}}
 
==Proosa==
* Soosing võimu sümbolina — nõrkade inimeste vahend.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 17
25. rida ⟶ 27. rida:
** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
 
* Võõrandumine [[võim]]ustvõimust viib selleni, et võim püsib paigal ning [[Nõukogude Liit|nõukogude korra]] lõpul nimetatigi seda [[stagnatsioon]]iks. Stagnatsioon omakorda muudab inimese väikeseks ning alandlikuks. Sa pead olema rahul, sa pead saama üle, sa pead sammuma esirinnas! See on see, millest tuleb jagu saada nagu rakvere raipest.
** [[Peeter Olesk]], "Kuidas sinu poole pöörduda?" Tartu Postimees, 4. september 2020, lk 2
 
 
* Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et [[kohv]]il on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! [---]
:Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 26-27)
** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 220
 
 
==Allikata==