Soome keel: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1557 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
<poem>
Õpetatud Eesti Seltsi esimehe Dr. Fählmanniga ja muudega on mul palju vaidlemist ja vastamist soome õigekirjutuse asjus. Nad peavad selle täiesti kõlb­matuks, sedaviisi tõeks tehes vana väidet pinnast venna silmas ja palgist omas silmas. Kas tahad näha, missuguseks [[soome keel]] eesti kirjaviisi järele muutuks, siis saad järg­mise näite:
 
Olli meidä, kun olligi,
Olli ennen aigoinansa
Siskoja sinnine silda,
Veikoja venno punnanen.
Tulli tuli, otti laian,
Tulli toinen, toisen otti
Kolmansi nokan rebbäsi j. n. e.
[---]
Missuguseks seasaksakeeleks soome keel sedaviisi kirjutatuna muutuks, võib hõlpsasti ära näha. Samasuguseks on see eestigi keele muutnud. Arvad, et eestlastele hõlpus on säherduse kirjaviisi puudust kätte näidata, aga võta näpust. Nad ehk arvavad vahest: parem oma õlgne kui võõras nisune – või kuidas olgu, aga ikka katsuvad nad hea meelega oma kirjaviisi paremaks kiita, ühtlasi harutusele võttes, kui kõlbmatult soome keele kirjaviisi kirjutatakse. Ometigi ei oska nad ise soome keelt, peale selle, mis mõni harv on vähe Strahlmann'i grammatikast kuulnud. Vastuvaidlemise asemel olen käskinud neid [[Soome]] tulla ning meie keelt paremini õppida ja siis alles kirjaviisi asjus kõnelda.
</poem>
* [[Elias Lönnrot]], ''cit. via'' [[Matthias Johann Eisen]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=549 "Elias Lönnrot Eestis"], Eesti Kirjandus 8/1923 (Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika portaal), mis käsitleb Eiseni Tartus viibimist 1844. aastal.
 
 
* Soome Kirjanike Liidus on kogu aeg seistud selle eest, et selle liikmed saaksid teha oma kutsetööd nii hästi kui võimalik. Kuid sama tähtsaks on peetud ka [[vastutus]]t ja hoolt soome keele ja kultuuri eest. Tuleb meeles pidada, et meie liit on vanem kui [[Soome]] Vabariik ja sel ajal, kui kirjanike liit loodi, ei olnud sugugi enesestmõistetav, et soome keel ja selles keeles tehtav [[kirjandus]] võiksid püsima jääda ja areneda.