Oht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* Kus aga oht on, seal kasvab ka [[ravim|rohi]] ta vastu.▼
** [[Friederich Hölderlin]]▼
* Kuid ainuke tõeline hädaoht ähvardas [[Notsu]]t siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma [[tädi]]st, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see l[[ause]]gi siin praegu, kuni Notsu, [[kael]] õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus.
* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 106)
* "Kuid miks peaks meid ähvardama suurem hädaoht kui Athost ja Aramist?" küsis Porthos.
:"Sellepärast, et nemad ei teinud muud, kui vaid püüdsid täita [[ülesanne]]t, mille olid saanud kuninganna Henriette'ilt. Meie aga reetsime Mazarini. Meid lähetati [[kuller]]itena Cromwelli juurde, meie aga muutusime kuningas Charles'i toetajateks. Ja selle asemel, et kaasa aidata tema kuningliku pea maharaiumisele, nagu olid otsustanud need lurjused härrad Mazarin, Cromwell, Joyce, Pridge, Fairfax jne jne, oleksime ta peaaegu ära päästnud." (lk 757)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
==Allikata==
▲* Kus aga oht on, seal kasvab ka [[ravim|rohi]] ta vastu.
▲** [[Friederich Hölderlin]]
==Vanasõnad==
| |||