Prohvet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Prohvet''' (vanakreeka προφήτης, ennustaja) on inimene, kes väidetavalt edastab üleloomulikelt jõududelt (nt jumalalt) saadud sõnumit või on nendega kontaktis ja tegutseb üleloomuliku jõu ja inimeste vahendajana. Laiemas tähenduses nimetatakse prohvetiteks igasuguste, eriti kurjakuulutavate ennustuste tegijaid. Vana-Lähis-Ida prohvetlustraditsioonist on tänapäeval enim tuntud judaismi, kristluse, islami ja zoroastrismi prohvetid nagu [[Muhamed]] ja [[Zarathuštra]].
 
==Luule==
 
* Tõelistel prohvetitel on mõnikord fanaatilisi poolehoidjaid, valeprohvetitel on neid alati.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
 
 
:Purjus prohvet ent rabamas [[polka]]t
20. rida ⟶ 16. rida:
:ja orjaroogade mant?
* Heiti Talvik, "Orjade koor"
 
 
<poem>
30. rida ⟶ 25. rida:
* [[Juhan Viiding]], "Kunstniku kool". - "Selges eesti keeles" (1974)
 
==Proosa==
 
 
* Tõelistel prohvetitel on mõnikord fanaatilisi poolehoidjaid, valeprohvetitel on neid alati.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
* [D'Artagnan:] "Porthos, mu sõber, te teate ju, et isa poolt põlvnen ma prohvetitest ja ema poolt [[sibüll]]idest, ja seepärast räägin ma vaid tähendamissõnu ja mõistukõnesid. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu, kel silmad on näha, see nähku, rohkem ma ei või praegu öelda." (lk 617)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
* Inimestel on vaja uut müüditeadvust, muidu nad surevad. Vahel tundub, et [[Juri Lotman]] püüdis üht niisugust väga vana kosmilist [[müüt]]i ellu äratada. Ta mõtles aeg-ajalt täiesti hullumeelsetes kategooriates, kuigi üritas oma müstiku-aju paradigmade ja [[teadus]]like [[mudel]]ite sisse kuidagi ära mahutada. /---/ Lotman oli nagu juudi prohvet, ta rääkis asju, mille [[tähendus]]t ka ise tõenäoliselt lõpuni ei mõistnud. Ta mängis oma [[kultuur]]iteooria maha religioosses registris, tema esseistika meenutab pigem kosmilist liturgiat.
** [[Valdur Mikita]], Lingvistiline mets. Välgi metsad 2013, lk 65-66
 
* [[Kuningas]], milleks prohvetid ja kuulutajad: aitab sellestki, kui [[narr]] ja ülemad räägivad.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kuningal on külm]]"
 
* [[Poeet|Poeedi]] valdkond on - [[hing]]. Kogu hing. Hingest kõrgemal on [[vaim]], ja vaim ei vaja poeete, vaid kui ta üldse kedagi vajab, siis - prohveteid. Kui poeedis lööb välja prohvetianne, on see lisandus, mitte tema olemus - nii nagu ka [[luule|poeesia]] võib omakorda lisavõimena ilmneda prohvetis. "Millised suured poeedid on prohvetid" - nõnda küsides alahindate prohvetit. "Millised suured prohvetid on poeedid" - nõnda küsides ülendate poeeti.
** [[Marina Tsvetajeva]], "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 324-325
 
==Draama==
 
* [[Kuningas]], milleks prohvetid ja kuulutajad: aitab sellestki, kui [[narr]] ja ülemad räägivad.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kuningal on külm]]"
 
== Piibel ==
48. rida ⟶ 52. rida:
** [[Markuse evangeelium]] 6:4
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}