Edevus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
* Peeti parajasti [[jutlus]]t, mistõttu [[kirik]] oli rahvast täis. Porthos kasutas juhust, et naisi silmitseda: tänu Mousquetoni hoolitsusele ei võinud sisemist häda välimusest sugugi märgata. Ta [[kübar]] oli küll natuke kulunud, [[sulg]] veidi pleekinud, tikandid pisut luitunud ja [[pits]]id rebenenud, kuid poolhämaruses kadusid kõik need [[pisiasi|pisiasjad]] ja Porthos oli ikka endine ilus Porthos. (lk 297)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
 
 
* "Tulge, d'Artagnan," ütles Porthos. "Jätke oma [[mõõk]] ja tulge koos minuga Pierrefonds'i, Bracieux'sse või Valloni. Veedame koos vanaduspäevad ja tuletame meelde oma seltsimehi."
:"Ei," ütles d'Artagnan. "Tont võtaks, ees seisab [[sõjakäik]], ja ma tahan sellest osa võtta. Loodan seal tublisti edasi jõuda."
:"Kelleks te loodate siis saada?"
:"Prantsusmaa [[marssal]]iks, pagana pihta!"
:"Ohoo!" imestas Porthos, vaadates d'Artagnani, kelle gaskooni naljadega ta iialgi päris harjuda ei suutnud.
:"Tulge koos minuga, Porthos." ütles d'Artagnan. "Ma teen teid [[hertsog]]iks."
:"Ei," vastas Porthos. "Mouston ei taha enam sõda pidada. Ja pealegi on mulle kodus korraldatud pidulik vastuvõtt, mida nähes kõik mu [[naaber|naabrid]] [[kadedus]]est kärvavad."
:"Selle peale pole mul enam midagi öelda," sõnas d'Artagnan, kes värske paruni edevust hästi tundis. "Nägemiseni siis, armas sõber." (lk 902)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* Me oleme nii edevad, et isegi nende inimeste arvamus, kes meile üldse korda ei lähe, läheb meile ikkagi pisut korda.