Oksjon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
* Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline [[maailm]] näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. Oksjonile pandult võiks meie varajase [[lapsepõlvekodu]] [[mööbel]] näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle ära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see õilis omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab [[Inglased|inglise inimest]] võõramaistest elajatest?
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", II raamat, 1. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 139
 
* [[Mazarin]], keda üha kannustas nurjatu [[ahnus]], vaevas rahvast ränga maksukoormaga, ja see rahvas, kellelt ta prokurör Taloni sõnade järgi kõik peale [[hing]]e välja pigistas ja sellegi ainult sellepärast alles jättis, et polnud võimalik hingi oksjonil müüa, rahvas, kelle [[kannatlikkus|kannatust]] püüti hoida katkemast kuuldustega saavutatud [[võit]]udest, kes aga leidis, et [[loorber]]id ei kõlba süüa, see rahvas oli juba ammu nurisema hakanud. (lk 7)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
[[Kategooria:Majandus]]