Põgenemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
 
==Proosa==
* Kord, ühel [[karneval]]ipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada [[linn]]a, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni [[mesi|meega]] kokku määrida ja, lõiganud lõhki sulekoti, püherdas udu[[sulg]]edes, muutudes sel kombel kõige iseäralikumaks [[lind|linnuks]], keda iial nähtud. Selles veidras kostüümis läks ta oma sõpradele ja sõbrataridele visiite tegema. Algul käis linnarahvas jahmunult ta kannul, siis hakati [[sõim]]ama, [[mats]]id hakkasid teda mõnitama, [[laps]]ed loopisid [[kivi]]dega, ja et nende käest pääseda, pidi ta põgenema pistma. Otsemaid tormas rahvahulk talle järele, jõudis ta kannule ja hakkas teda igast küljest piirama. Jälitajast vabanemiseks ei jäänud Scarronil muud üle, kui [[jõgi|jõkke]] hüpata. la ujus nagu [[kala]], kuid [[vesi]] oli jäine, Scarron aga üleni [[higi]]ne. Ta kangestus külmast - ja teisele kaldale jõudes oli ta halvatud. (lk 216)
* "Mõni minut enne kella seitset," jätkas hertsog, toimides vastavalt oma sõnadele, "lõikan pirukal pealmise osa ära, leian sealt kaks [[pistoda]], [[nöörredel]]i ja [[suutropp|suutropi]]. Tõstan ühe pistoda la Ramée rinnale ja ütlen: armas sõber, see kurvastab mind küll väga, aga kui sa teed vähimagi liigutuse või karjud, oled surnud mees." Nagu ütlesime, toimis hertsog lõpuks oma sõnadele vastavalt. Hertsog seisis la Ramée kõrval ja hoidis pistoda otsa ta rinnal, nii et vestluskaaslasel ei võinud hertsogi otsusekindluses vähimatki [[kahtlus]]t olla. Vahepeal tõmbas ikka endiselt vaikiv Grimaud pirukast teise pistoda, nöörredeli ja suutropi. La Ramée põrnitses neid [[ese]]meid üha kasvava hirmuga. (lk 247)
* "Jah, mul on omad plaanid," jätkas kardinal. "Koos kuningannaga sõites viin ta kahekordsesse hädaohtu, kui aga tema lahkub enne mind, satun jälle mina seeläbi suurde ohtu. Pealegi, kui [[õukond]] on kord õnnelikult põgenenud, võidakse mind kergesti unustada. Valitsejad on [[tänamatus|tänamatud]]."
:"See on õige," ütles d'Artagnan, heites tahtmatult pilgu kuninganna teemandile, mida Mazarin sõrmes kandis.
:Kardinal tabas ta pilgu ja pööras [[sõrmus]]e kivi vaikselt sissepoole. (lk 503)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* "Appi, appi!" karjatas Notsu. "[[Elevant]]s, kohutav Elevants!" Ja ta põgenes [[auk|augu]] juurest nii kähku kui jalad võtsid, ise aina kisades: "Appi, appi! Ko-hu-ut... E-e-le-vants... E-ehutav Kolevants!"
** [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 51