Lahinguväli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on lahinguväljast eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti [[vale]]. (lk 220)▼
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966▼
* Ta [D'Artagnan] näitas end parimast küljest ja oma kompanii eesotsas [[rünnak]]ule minnes sai ta [[kuul]]i rindu, mis paiskas ta lahinguväljale maha. Ta [[hobune|hobust]] nähti kukkuvat, teda ennast ei näinud keegi tõusvat, ja ta arvati langenute hulka. Kõik need, kes hellitasid [[lootus]]t tema kohta ja [[auaste]]t endale saada, kinnitasid seda igaks juhuks. Me usume meeleldi seda, mida tahame [[usk]]uda; [[sõjavägi|sõjaväes]] soovib alati keegi kellegi [[surm]]a - alates diviisikindralist, kes ihaldab ülemjuhataja kohta, ja lõpetades reamehega, kes ihub hammast kaprali peale. (lk 59)
11. rida ⟶ 8. rida:
:"See on tõesti nii," ütles ta. "[[Püha Columba]] poolehoidjad olid kirjutanud ümber psaltri, mis kuulus Pühale Finianile, ning Püha Finiani ja Püha Columba poolehoidjate vahel läks lahinguks. Kolm tuhat surnut - aga [[kuningas]] lahendas [[tüli]] ära, öeldes: "Nii nagu iga [[lehm]]a juurde kuulub [[vasikas]], kuulub iga [[raamat]]u juurde ärakiri." (lk 62-63)
* [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1987, nr 5/6
▲* [Alain de Carnillac:] Ja parimad [[laul]]ud [[kangelastegu]]dest on alati loodud nende poolt, kes ise on lahinguväljast eemal. Nii on lugu ka [[kroonik]]a-kirjutajatega. Sellepärast ongi see, mis me teame oma [[esivanem]]ate suurtest [[tegu]]dest, enamasti [[vale]]. (lk 220)
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
* Mina sõitsin edasi Antverpenisse, kuna mu reisi esimene eesmärk oli ringi käia lahingutandritel. Mõistagi äratundmatutel. Madalmaade viisi puhtad ja korralikud; kaevikud, mida mina mäletasin lehkavate poriaukudena, olid ääristatud betooniga, et daamid jalanõusid ei määriks.
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 122
| |||