Julgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
 
 
* Ta istus väikeses buduaaris, mille [[aken]] avanes [[aed|aia]] poole. Traditsiooni kohaselt, mille proua de Rambouillet oli oma üksikelamut ehitades moodi viinud, kattis buduaari seinu [[sinine]] damast, [[roosa]]de õite ja [[kuld]]sete [[leht]]edega. Proua de Chevreuse'i aastates [[naine]] peab olema õige [[Julgus|julge]], et võtta vastu sellises buduaaris, ja eriti [[poos]]is, nagu ta sel hetkel oli, - pikutades sohval, pea toetatud vastu seina. Ta hoidis käes poolavatud [[raamat]]ut, toetades käsivart [[padi|padjale]]. (lk 205)
* "Palun teid, Aramis," sõnas d'Artagnan, "kirjutage meie nimed üles oma ilusa väikese [[käekiri|käekirjaga]], millega te kunagi kirjutasite Marie Michonile, hoiatades teda, et selle härra ema kavatseb lasta lord Buckinghami mõrvata."
:Mordaunt kannatas selle järjekordse torke silmagi pilgutamata välja. Ta seisis käed risti rinnal ja näis olevat nii rahulik, nagu inimene sellises olukorras üldse olla võib. Kui see polnud julgus, oli see vähemalt [[uhkus]]. Ja viimane omadus on esimesele väga lähedane. (lk 706)
18. rida:
 
 
* Nende [[põgenemine]] võib meile sekeldusi tuua, nentis isa järgmisel päeval, kui ta pärast öist allveelaeva jahtimist väikesel torpeedopaadil ja erakorralist koosolekut Sõjavägede Peastaabis, kus ülemjuhataja käsul vallandati kaks meie kõrget mereväelast, õhtusöögi ajaks koju tuli. — Nüüd võivad meile nii [[sakslased]] kui [[venelased]] neutraliteedi rikkumist ette heita... Aga vahvad poisid on nad küll! Neil polnud ju enam merekaartegi, mille järgi navigeerida. (lk 22)
** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993