Erinevus lehekülje "Karneval" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ' * Kord, ühel karnevalipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada linna, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni meega kokku m...')
 
 
* Kord, ühel karnevalipäeval, oli ta [abee Scarron] tahtnud enneolematul viisil lõbustada [[linn]]a, mille hingeks ta oli. Ta laskis end teenril üleni [[mesi|meega]] kokku määrida ja, lõiganud lõhki sulekoti, püherdas udu[[sulg]]edes, muutudes sel kombel kõige iseäralikumaks [[lind|linnuks]], keda iial nähtud. Selles veidras kostüümis läks ta oma sõpradele ja sõbrataridele visiite tegema. Algul käis linnarahvas jahmunult ta kannul, siis hakati [[sõim]]ama, [[mats]]id hakkasid teda mõnitama, [[laps]]ed loopisid [[kivi]]dega, ja et nende käest pääseda, pidi ta põgenema pistma. Otsemaid tormas rahvahulk talle järele, jõudis ta kannule ja hakkas teda igast küljest piirama. Jälitajast vabanemiseks ei jäänud Scarronil muud üle, kui [[jõgi|jõkke]] hüpata. laTa ujus nagu [[kala]], kuid [[vesi]] oli jäine, Scarron aga üleni [[higi]]ne. Ta kangestus külmast - ja teisele kaldale jõudes oli ta halvatud. (lk 216)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
* Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see [[öö]] väljas — tänavail[[tänav]]ail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]].
** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 103