Kiri (post): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Ta jooksis välja tee peale. :"Ole kena ja vii see kiri kohe Pipi Pikksukale kätte," ütles ta. "Sellega on kiire." :Kirjakandja vaatas esmalt kirja ning siis Pipit. :"Kas si...'
 
Resümee puudub
1. rida:
* D'Artagnan ei hakanud end enam lõbustama kirja ülelugemisega - ta teadis, mida see sisaldas, vaid otsis ainult [[aadress]]i. See oli "Du Valloni loss". Muud andmed oli Porthos unustanud lisamast. Oma upsakuses uskus ta, et kõik peavad tundma [[loss]]i, millele ta oli andnud oma nime. (lk 66-67)
* Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte [[ümbrik]]usse nii, et aadressi võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid naeratades kirjad.
:"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne.
:"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche.
:"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga.
:Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult linnud, [[lill]]ed ja lapsed. (lk 348)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* Ta jooksis välja tee peale.
9. rida ⟶ 17. rida:
* [[Astrid Lindgren]], "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk
 
 
* D'Artagnan ei hakanud end enam lõbustama kirja ülelugemisega - ta teadis, mida see sisaldas, vaid otsis ainult [[aadress]]i. See oli "Du Valloni loss". Muud andmed oli Porthos unustanud lisamast. Oma upsakuses uskus ta, et kõik peavad tundma [[loss]]i, millele ta oli andnud oma nime. (lk 66-67)
* Kirjad valmis, asetasid mõlemad need kahte [[ümbrik]]usse nii, et aadressi võis lugeda ainult välimist ümbrikku lahti rebides. Seejärel astusid nad teineteise juurde ja vahetasid naeratades kirjad.
:"Kui minuga juhtub [[õnnetus]]," ütles Bragelonne.
:"Kui mind tapetakse," ütles de Guiche.
:"Ärge muretsege," ütlesid mõlemad korraga.
:Siis sülelesid nad teineteist vennalikult, mässisid end [[mantel|mantleisse]] ja vajusid nooruse võluvasse unne, nagu magavad ainult linnud, [[lill]]ed ja lapsed. (lk 348)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008