Vikitsitaadid

Ilona Laaman: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Uus lehekülg: ''''Ilona Laaman''' (10. veebruar 1934 Tallinn – 26. juuni 2017 Uppsala) oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. Ta avaldas rea luulekogusid ja kirjandusliku autobiograafia "...'
 
Resümee puudub
67. rida:
 
<poem>
Ja ranna, tähtede[[täht]]ede ning päikese[[päike]]se isand
luges ehk küll mu [[juuksed|juuksekarvad]] ära
aga ega see aidand kui [[laev]] kaugenes
kui [[rand]] kaugenes
vaikides.
Päikesel on ehk haletsevad mõtted
kui pilved[[pilv]]ed maa katavad
kuid tähtede isand
ei tea vist kas mul kaks silma[[silm]]a või kolm.
</poem>
* "Ranna, tähtede ning päikese isand", lk 9
81. rida:
 
<poem>
Olen su põhjalikult [[Unustamine|unustand]].
Ainult et vahest mu [[käsi]] on [[vares]]
ja ma ei räägi kunagi
halba ämblikest[[ämblik]]est.
Ja järsku: jumalale [[kirves]] pähe.
Olen su väga väga põhjalikult unustand.
Mu käsi on vares
ja alistun [[graatsia|graatsiliselt]] unustusele.
</poem>
* "Ammune armastus", lk 10
94. rida:
 
<poem>
Väikesed näitlejad[[näitleja]]d keerlevad mõne aasta
su ajus[[aju]]s —
mina ja teised,
nii salajaselt nagu [[tiiger|tiigri]] käik dzhunglis.
Senini viimane löökpala, [[maailm]]
su naha sees, [[linnutee]],
veel mõneks ajaks pandud tallele.
</poem>
106. rida:
 
<poem>
[[Sipelgas|Sipelga]] hüüd kõrbes[[kõrb]]es ja selle
[[kaja]] mu südames[[süda]]mes
ja kuhu see hüüd siis
pageb
117. rida:
<poem>
— Ja rohkemat te ei tea? —
Need lapsed[[laps]]ed kel aniliinigi[[aniliin]]igi pole süüa
võiksime saata kõik paradiisi[[paradiis]]i.
</poem>
* "Teadmisi", lk 16
126. rida:
Oma südant ma ei ajakohasta.
Keelepaelad küll on täitsa moodsad:
rändlinde[[rändlind]]e laul on kurblikult [[Dekadents|dekadentne]]
ja õnnelikku lõppu pole kusagil näha.
</poem>
137. rida:
 
<poem>
teadmata kadunud nagu [[lamp]]
mille viisin sutile[[suli]]le parandada
ei parandand reedel ei parandand
esmaspäeval neljapäeval oli kõik
145. rida:
Ei ole mingit lampi minu juures
samamoodi kadusid sina kes mul olid —
pole olnudki — mis [[mees]]?
Polnud siin kedagi
''not seen not heard of''
153. rida:
mõtlesin et ei pääse ta kuhugi
aga vaat pääses
[[mälu]] on mul muidu hea õpin alatasa uusi keeli
aga meest ei mäleta
oma mälu ma usaldada nähtavasti siiski ei või
- nimigi[[nimi]]gi oli tal — kummaline värk
nagu [[tina]] tuhka
ma oletan ta andis mulle andeks et ma toitu
valmistada ei oska — liig saamatu olen
163. rida:
enne kadus lamp siis suli
siis mees
kanna nagu sõelaga[[sõel]]aga vett seda elu
jookseb minema ja lõhnagi ei jää järele
</poem>
171. rida:
<poem>
sa ei läinud teise naisega —
läksid surmaga[[surm]]aga
õigemini küll — surm läks sinuga
ja mis SEE on — mitte midagi olematus
teoreetiliselt on ju õigem et nii läks —
et sina kes vanem läksid enne mind
[[hall]] on aga kõik [[teooria]] ja [[roheline]] elupuu
</poem>
* "*sa ei läinud teise naisega", lk 7
186. rida:
aga vahel see mõnel siiski õnnestub
kes hingepõhjani vapustatud
ja kes on tõeline [[luuletaja]]
...
nagu meie [[Uppsala]] rongis[[rong]]is istudes ja üksteise kätt hoides —
"kaks hullu[[hull]]u" ja me ei hoolinud põrmugi sellest
et keegi eestlane võis juhuslikult olla seal
ja näha kaht vanemat inimest
202. rida:
 
<poem>
ma paitasin [[kuusk|kuuseoksi]] — eriti nende
helerohelisi otsakesi
ja sina korjasid metsast[[mets]]ast üles [[prügi]] mis risustas metsa
ja keset metsa — maanteel mis seal lookles
[[embus|kaelustasin]] sind
ja sina ütlesid — Ma olen kaua õrnusest[[õrnus]]est ilma olnud
ja see pilt on nagu külmutatud fllmisekvents[[film]]isekvents
need sõnad on mu ajju lindistatud
</poem>
216. rida:
<poem>
ma ei jõudnud sind näha koos ühegi loomaga
ainult ussikesega[[uss]]ikesega mille leidsid
oma taldrikult[[taldrik]]ult salatilehelt
sa kandsid ta õue ja paigutasid põõsalehele
nagu sa jätsid minu — saagu ma ise hakkama
tegelikult oleks sa kindlasti tahtnud
mind jälgida ning kaitsta
aga loodusseadused[[loodusseadus]]ed on nagu nad on —
ja ussike pidi ka ise hakkama saama
</poem>
229. rida:
 
<poem>
olen tänulik[[tänu]]lik inimestele kes aitavad mind elada
ja veel rohkem üksindusele[[üksindus]]ele kus suhtlen sinuga
ja oma kirjutusmasinale kes mind aitab
oma tuimal moel
240. rida:
 
<poem>
[[inimesed]] käivad [[pood|poes]] ning loevad ajalehti[[ajaleht]]i
ja on nõmedad ja [[ükskõiksus|ükskõiksed]] nii paljude asjade suhtes
ja [[luule]] mis ju tahab väljendada väljendamatut
sobib hästi kokku surmaga[[surm]]aga
ja ka eluga[[elu]]ga — ma usun
</poem>
* "*sa ei tule enam mu juurde ei unes ega ilmsi", lk 13
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/wiki/Ilona_Laaman"