Süütus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
:Ei, ma valetasin, nüüd näen ma kõike: noormees ei olnud sugugi nii ilmsüütu, mis sellest, et ka tema oli olnud tavaline maailma [[ohver]]. (lk 35)
* [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017
* Ühel järjekordsel [[ülekuulamine|ülekuulamisel]] avastas sama [[uurija]] mu toimikut lehitsedes [[kolm]] minu Joosep Tootsi vestet, mis kandsid tookordse Kunstide Valitsuse juhataja [[Johannes Semper]]i allkirja. Nägin selle leiu puhul uurija näoilmes äkilist suurt muutust. Ta haaras toimiku ja kadus [[kaks|kaheks]] tunniks, jättes mind ootama. Tagasi tulles ütles ta mulle: "Nüüd tuleb teil kanda ainult pool [[karistus]]t." Küsisin: "Miks pool karistust, kuna olen süütu inimene ja pean saama vabaks." Ta vastas, et vabaks mind lasta ei saa, siis peaks ta ise istuma minema, kuna ei tohtivat arreteerida ühtegi inimest, enne kui tema [[süü]] pole tõestatud. (lk 412)
** [[Mari Möldre]], "Eesriie avaneb", 2. trükk, Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010.
[[Kategooria:Eetika]]
| |||