Redaktsioon: 11. jaanuar 2021, kell 23:39 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. veebruar 2021, kell 00:03 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: * Nende meelest [[kirik]] või [[kool]]imaja - seda laadi elukondlik rajatis, pigem "[[hoone]]" kui suur onn tänu telliskonstruktsioonile ja neljakandilisele kujule, mille kohta Bam oli kord loengu pidanud ("Aafrika külaarhitektuuri vajadused ja vahendid"). Mitte iga kogukond ei saanud endale lubada plekk[[torn]]i või teravatipulise [[katus]]ega väliseeskoda, mille olid ette kirjutanud esimesed misjonärid - ilmselt ei saanud [[Jumal]] musta mehe ümaras [[maja]]s elada. (lk 102) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * Ühele tähistab see [kogukondlikkus] midagi maavillast – taasiseseisvumise järjepidevuse loogika vaimus alanud, aga ikka veel Eesti maaelu päästvate külades tegutsevate sädeinimeste pingutusi. Teisele nüüdisaegse poliitilise reaalsuse ühte võimalikku episoodi, õhema riigi ummikseisus halduskorralduse päästerõngast, tuleviku kohalikku elu puudutavate teenuste subjekti. Kolmandale elustiiliinimesi, geograafiliselt piiritletud sõprusringkondi tihedalt asustatud aladel. Neljandale ruumiliselt harali paiknevaid, kuid võrgustunud ökokogukondi kogu maailmas jne. Lihtsustatult tähendab kogukonnana toimimine kohalikku aktiivsust, misjuures kohalikkuse määratlus on määrav, sest oma vahendite valikul on ka Eesti kogukonnad translokaalsed, toetudes näidetele ja eeskujudele teistest maailma kohalikest liikumistest. * On päris huvitav näha, mis muutusi toovad need poliitilised jõud, kes on valinud oma agenda aluseks kogukondlikkuse, märkamata, et kogu kogukondlikkuse teema ise on problemaatiline. Enamasti ei reageeri kodanikuühendused neoliberaalse kapitalistliku korra kitsaskohtadele ja seavad enese olemasolu eesmärgiks parandada elukeskkonda, piirkonna turvalisust ja kaitsta selle miljööd ning kohalikku pärandit (st rõhutada ning kaitsta juba eksisteerivaid, kohalikke väärtuseid, isegi privileege). Arengukavad ja strateegilised dokumendid võivad näha kogukonda oma pädevuse piiridest teadlikuna või sidusa ühiskonna edasiviijana, aga ausalt, ma ei ole kindel, kas usalduse ja suhtluse puudumine seoses avaliku sektoriga peaks noori inimesi üldse kogukondadega liituma motiveerima. ** [[Keiti Kljavin]], [https://www.muurileht.ee/kiri-kolleegiumilt-keiti-kljavin/ "Kiri kolleegiumilt: Keiti Kljavin"] Müürileht, 6. oktoober 2015 ==Kirjandus==

Kogukond: erinevus redaktsioonide vahel