Helen Fielding: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
84. rida:
:"Daniel!" pahvatasin ma. "See on kõige kohutavam seksistlik, rasvasem ja küünilisem asi, mida ma iial olen kuulnud."
:"Oh, ole nüüd, Bridge," ütles ta. "See on sinu mõtteviisi loogiline jätk. Ma räägin sulle pidevalt, et mitte keegi ei taha endale raagritsikalise koibi. Kõik tahavad tagumikku, millesse saab jalgratta püsti jätta ja mille peale saab õllekannu seisma panna."
:Ma olin kahevahele kistud ühelt poolt jõhkrast kujutlusest minu tagumikku pargitud jalgrattast ja sellel balansseerivast õllekannust ning tigedusest Danieli lärmakalt provokatiivse seksismi üle, ent teisalt leidsin end äkki aru pidamas, kas tal võiks minu keha ja meeste vahelise suhte kontseptsiooni suhtes õigus olla ja kas ma sellisel juhul ei peaks kohe midagi maitsvat sööma ning mis see võiks olla. (lk 158-159)
* Ma tundsin endal kellegi pilku ja nägin üles vaadates Mark Darcyt ainiti jänkusaba põrnitsemas. Tema kõrval seisis see pikk, kõhn ja glamuurne perekonnaõiguse tippbarrister, riides nagu Jackie Onassis: mõõdukas lilla kleit ja jakk ning pea peale lükatud päikeseprillid. Enesega rahulolev nõid naeratas üleolevalt Markile ja mõõtis mind kõige ülbemalt pealetükkivamal moel jalatallast pealaeni. "Kas te tulete mõnelt teiselt peolt?" hingeldas ta.
:"Tegelikult olen ma just teel tööle," ütlesin, mille peale Mark Darcv pooleldi naeratas ja pööras pilgu ära. (lk 169)
98. rida:
* Oh Issand, mis mul küll viga on? Miks minul mitte miski ei õnnestu? See on sellepärast, et olen liiga paks. Mängin mõttega jälle Tomile helistada, aga ma tegin seda alles kolmveerand tundi tagasi. Ma ei suuda tööle minna!
:Pärast katusestseeni ei öelnud ma Danielile ühtki sõna, viskasin lihtsalt pea selga, libisesin temast mööda, marssisin auto juurde ja sõitsin minema. Põrutasin otsejoones Tomi juurde, kes kallas mulle otse pudelist vodkat kõrri ning lisas hiljem tomatimahla ja Worcesteri kastet. (lk 181-182)
* [Bridgeti ema:] "Kullake, vastupidi - tema peab sinuga koos töötama. Beib, tee ta elu põrguks!" (Oh Issand, ma ei tea, mis inimestega mu ema küll suhtleb.) "Ma olen niigi siin plaani pidanud. Sul on viimane aeg vabvabaneda ansellest edperspektiivitust atöökohast, sellestkus sind ei hinnata. Valmistu lahkumisavaldust lauale panema, tütreke. Jah, kullake... Ma kavatsen sulle televisioonis tööd perspleida."
:Ma lähen tööle, nähes välja nagu mingi kuradi Ivana Trump, kostüümi ja huuleläikega. (lk 183)
* Kui ta läinud oli, helistasin Tomile, kes võttis mind mu enesepiinamise lõpetamiseks kaasa Saatchi galeriisse ühe oma kunstikooli sõbra peole. "Bridget," sosistas ta närviliselt, kui astusime valgesse urgu grungenoorte merre. "Sa ju tead, et pole trendikas
installatsioonide üle n aerd anaerda?"
“Okei:"Okei, okei," ütlesin tumedalt. “Ma"Ma ei tee ühtki surnusurnud kala nalja ." (lk 192)
* Ema helistas ja ma katsusin talle rääkida, kui raske on olla naine ja meestest erinevalt omada reprodutseerimise aegumistähtaega, kuid ta ütles ainult: "Oh, tõepoolest, kullake. Teie, tüdrukud, olete tänapäeval kõik nii valivad ja romantilised: teil on lihtsalt liiga suur valik. Ma ei ütle, et ma isa ei armastanud, aga tead, meile õpetati alati, et "looda vähe ja andesta palju" ja ära oota, et sind jalust rabatakse. Ning kui aus olla, kullake, siis pole meid loodud vaid lastesaamiseks. Ma ei taha su tundeid riivata ja isiklikuks muutuda, aga kui ma saaksin ajas tagasi minna, siis ma ei usu, et ma..."
:Oh Issand! Isegi mu oma ema soovib, e tet ma poleks kunagi sündinud! (lk 195)
* Kui koosolek oli läbi, ruttasin kempsu, et oma meelerahu tagasi saada, aga seal meikisid end Patchouli ja tema sõbranna, kes kandis täispihustatud kangast kleiti, millest paistsid aluspüksid ja vahelihas läbi.
:"See pole liiga litsakas, ega ju?" küsis tüdruk Patchoulilt. "Sa oleksid pidanud nägema nende kolmekümneste nõidade ilmeid, kui ma sisse jalutasin... Oi!" Mõlemad tüdrukud vaatasid mind ehmunult, käed suu peale löödud.
“Mc:"Me ei p id an u dpidanud sind silmas," ütlesid nad.
:Ma pole kindel, kas ma olen võimeline seda välja kan natamakannatama. (lk 210)
* " /---/ igatahes, ma ütlen Elaine’ile, et sa tuled heameelega, eks ole?" ütles ta [Bridgeti ema] oma seletamatut õmblusmasinat üles korjates ja ukse poole suundudes. "Ma pean nüüd lendama. Tšaooo!"
:Ei lase mina ennast veel ühel õhtul Mark Darcy nina ees nagu püreestatud kaalikat beebi suu ees hõljutada. Ma pean maalt lahkuma või midagi säärast. (lk 212)
* Lähen õhtusöögile. Nüüd, kus olen jälle üksi, kutsuvad kõik Ennasttäis Abielupaarid mind laupäevaõhtuti külla, seades mind vastamisi järjest õudsemaks muutuva üksikute meeste valikuga. (lk 212)
* Võeh! Suitsetajate vagun osutus koletuks sealaudaks, kuhu õnnetud ja trotslikud suitsetajad olid kokku pressitud. Olen aru saanud, et enam pole suitsetajatel võimalik väärikalt elada, sest nad sunnitakse eksistentsi limastele äärealadele tusatsema. Ma poleks vähimalgi määral üllatunud, kui vagun oleks salapärasel moel mõnele kõrvalteele suunatud, nii et seda poleks sestpeale enam iial nähtud. (lk 215)
 
<!--
* [Bridgeti ema:] "Kullake, vastupidi - tema peab sinuga koos töötama. Beib, tee ta elu põrguks!" (Oh Issand, ma ei tea, mis inimestega mu ema küll suhtleb.) "Ma olen niigi siin plaani pidanud. Sul on viimane aeg vab an ed a sellest persp
ek tiiv itu st tö ö k o h a st, kus sind ei h in n a ta . Valmistu
lahkumisavaldust lauale panema, tütrek e. Jah, kullake...
Ma kavatsen sulle televisioonis tö ö d leid a."
Ma lähen tööle, nähes välja nagu mingi kuradi Ivana
Trump, kostüümi ja huuleläikega. (lk 183)
* Kui ta läinud oli, helistasin Tornile, kes võttis
mind mu enesepiinamise lõpetamiseks kaasa Saatchi galeriisse
ühe oma kunstikooli sõbra peole.
*Bridget," sosistas ta närviliselt, kui astusime valgesse
urgu grungenoorte merre. “Sa ju tead, et pole trendikas
installatsioonide üle n aerd a?"
“Okei, okei," ütlesin tumedalt. “Ma ei tee ühtki surnu
d kala n a lja ." (lk 192)
* Ema helistas ja ma katsusin talle rääkida, kui raske on
olla naine ja meestest erinevalt omada reprodutseerimise
aegumistähtaega, kuid ta ütles ainult: “Oh, tõ ep o o lest,
kullake. Teie, tü d ru k u d , olete tänapäeval kõik nii
valivad ja romantilised: teil on lihtsalt liiga suur valik.
Ma ei ütle, e t ma isa ei armastanud, aga tead, meile õpeta
ti alati, e t “looda vähe ja andesta palju " ja ära oota, et
sind jalust rabatakse. Ning kui aus olla, kullake, siis pole
meid loodud vaid lastesaamiseks. Ma ei ta h a su tu n d eid
riivata ja isiklikuks m u u tu d a , aga kui ma saaksin ajas ta gasi
minna, siis ma ei usu, e t ma..."
Oh Issand! Isegi mu oma ema soovib, e t ma poleks
kunagi sündinud! (lk 195)
* Kui koosolek oli läbi, ru tta sin kempsu, et oma meelerahu
tagasi saada, aga seal meikisid end Patchouli ja
tema sõbranna, kes kandis (äisp ih u statu d kangast kleiti,
millest paistsid aluspüksid ja vahclihas läbi.
“See pole liiga litsak a s, ega ju ? " küsis tü d ru k
Patchoulilt. “Sa oleksid pidanud nägema nende kolmekümneste
nõidade ilmeid, kui ma sisse jalutasin... Oi!"
Mõlemad tü d ru k u d vaatasid m in d ehm u n u lt, käed
suu peale löödud.
“Mc ei p id an u d sind silmas," ütlesid nad.
Ma pole kindel, kas ma olen võimeline seda välja kan natama. (lk 210)
* “igatahes, ma ütlen Elaine’ile, e t sa tu led heameelega,
eks ole?" ütles ta oma seletamatut õmblusmasinat üles
korjates ja ukse poole suundudes. “Ma pean n ü ü d lendama.
Tšaooo!"
Ei lase mina en n a st veel ühel õhtul Mark Darcy nina
ees nagu p ü reestatu d kaalikat beebi suu ees hõljutada.
Ma pean m aalt lahkuma või midagi säärast. (lk 212)
* Lähen õhtusöögile. Nüüd, kus olen jälle üksi,
kutsuvad kõik Ennasttäis Abielupaarid mind laupäevaõ
h tu ti külla, seades m in d vastamisi järjest õudsemaks
mu u tu v a üksikute meeste valikuga. (lk 212)
* Võeh! Suitsetajate vagun osutus koletuks sealau
d ak s, k u h u õ n n e tu d ja tro ts lik u d su its e ta ja d olid
kokku pressitud. Olen aru saanud, et enam pole suitsetaja
te l võimalik väärikalt elada, sest n ad sunnitakse eksistentsi
limastele äärealadele tusatsema. Ma poleks vähimalgi
määral üllatu n u d , kui vagun oleks salapärasel
moel mõnele kõrvalteele su u n a tu d , nii e t seda poleks
sestpeale enam iial n äh tu d . (lk 215)
* Teisel pool jäi kõik vaikseks.
“Isa?"