Urmas Kõljalg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Sillerkiil (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Urmas Kõljalg''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1961]]) on eesti bioloog, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, [[Tartu Ülikool]]i professor ja [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]i direktor.
 
* [[Inimtegevus|Inimtegevuse]] tulemusena aastaks 2032 väga suur hulk [[Liik|liike]] kaovad. Me isegi ei saa öelda protsenti, sest me ei tea, kui palju on [[Loodus|looduses]] eri liike. Nad kaovad, sest nende elupaigad kaovad. Inimene võtab need paigad üle ja asendab [[Põld|põllumaadega]], aga ka [[metsandus]] on muutunud põllupidamise sarnaseks. Kiiremini kasvavad puud istandustes vaesustavad [[Keskkond|keskkonda]]. Üks asi on liikide väljasuremine, teine on [[Geneetika|geneetiline]] mitmekesisus. Liik võib alles olla, aga tema ümbert on teised kadunud. Kasutades suguvõsa näidet, siis ainult mõni üksik jääb alles. Kui ühest [[Rahvus|rahvusest]] jääb alles väga väike [[populatsioon]], siis geneetiline mitmekesisus kaob. Tekib pudelikaelaefekt.
* Järgmise kahekümne aasta jooksul on põhiküsimus, kas me suudame keskkonnas säilitada teatud alad, mis peavad ise endaga hakkama saama, võimalikult loodusliku keskkonna.
** [[Villu Päärt]], "Urmas Kõljalg: suur osa liike kaob loodusest", ERR, 18. märts 2014
 
Järgmise kahekümne aasta jooksul on põhiküsimus, kas me suudame keskkonnas säilitada teatud alad, mis peavad ise endaga hakkama saama, võimalikult loodusliku keskkonna
 
* (kogenud teadlaste riski vältimisest) Kõrgemas eas ei taheta enam nii palju riskida ega teha midagi, millest sa tead, et kümnest juhust üheksal korral see äpardub. (lk 213)
** Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019