Urmas Kõljalg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Urmas Kõljalg''' (sündinud [[24. veebruar|24. veebruaril]] [[1961]]) on eesti bioloog, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, [[Tartu Ülikool]]i professor ja [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]]i direktor.
* [[Inimtegevus|Inimtegevuse]] tulemusena aastaks 2032 väga suur hulk [[Liik|liike]] kaovad. Me isegi ei saa öelda protsenti, sest me ei tea, kui palju on [[Loodus|looduses]] eri liike. Nad kaovad, sest nende elupaigad kaovad. Inimene võtab need paigad üle ja asendab [[Põld|põllumaadega]], aga ka [[metsandus]] on muutunud põllupidamise sarnaseks. Kiiremini kasvavad puud istandustes vaesustavad [[Keskkond|keskkonda]]. Üks asi on liikide väljasuremine, teine on [[Geneetika|geneetiline]] mitmekesisus. Liik võib alles olla, aga tema ümbert on teised kadunud. Kasutades suguvõsa näidet, siis ainult mõni üksik jääb alles. Kui ühest [[Rahvus|rahvusest]] jääb alles väga väike [[populatsioon]], siis geneetiline mitmekesisus kaob. Tekib pudelikaelaefekt.
* Järgmise kahekümne aasta jooksul on põhiküsimus, kas me suudame keskkonnas säilitada teatud alad, mis peavad ise endaga hakkama saama, võimalikult loodusliku keskkonna.▼
** [[Villu Päärt]], "Urmas Kõljalg: suur osa liike kaob loodusest", ERR, 18. märts 2014
▲Järgmise kahekümne aasta jooksul on põhiküsimus, kas me suudame keskkonnas säilitada teatud alad, mis peavad ise endaga hakkama saama, võimalikult loodusliku keskkonna
* (kogenud teadlaste riski vältimisest) Kõrgemas eas ei taheta enam nii palju riskida ega teha midagi, millest sa tead, et kümnest juhust üheksal korral see äpardub. (lk 213)
** Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019
|