Redaktsioon: 30. jaanuar 2021, kell 21:49 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. veebruar 2021, kell 01:52 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 974 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: * Nähtamatutel [[Öökull\|öökullidel]] oli [[laager\|laagris]] kõvasti lööki. Kõik tahtsid neid patsutada ja Piia polnud kade. Ega öökull pole kutsikas, kes hammustab ja loike teeb. Nähtamatu öökull on suur haruldus. Piial oli väga vedanud. (lk 42) ** [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 * Ning äkki — külm talvepäike tuli parajasti pilve tagant välja — lõi "tühi koht" virvendama ja lainetama! Pöörlevad värvilaigud tihenesid ning nendest ilmus nähtavale kummaline olevus. :Tal olid suured kurvad silmad ja naeruhimuline suu. Võiks koguni öelda, et tema suu ulatus ühest kõrvast teiseni, aga see poleks tõsi, sest kõrvu sel olendil polnudki. Ta sarnanes koguka padjaga, mille küljes kasvasid tillukesed käed-jalad. Olevus oli üleni meresinine, ainult juuksetutt keset lagipead helkis roosakalt. Kõhul ilutses tal kaks kena piltidega taskut ning käes hoidis ta üsna veidrat teravatipulist nokkmütsi. :"Mina olen Une-Mati. Ma tahaksin sinuga mängida," ütles kummaline olevus. :Mati vaatas Une-Matile otsa, vajus potsti kelgule ning jäi magama. :Tups üritas uriseda, haigutas siis mõnusasti, heitis lumele pikali, pani pea käppadele ja uinus. :Une-Mati ohkas sügavalt ning läks koledasti tujust ära. :Oma tööd tegi ta küll hoolega — tõi igal õhtul inimestele puhkust ja kosutavat und, kuid teda ennast vaevas üksildus. Une-Mati igatses leida head sõpra ja mängukaaslast. :Aga kuidas sai ta lastega mängida, kui need teda ei näinud?! Ei näinud sellepärast, et Une-Mati müts oli VÕLUMÜTS! Müts tegi Une-Mati nähtamatuks. Võttis ta aga mütsi peast, siis jäid kõik, kes Une-Matit nägid, otsekohe magama. (lk 8) * Tupsi silmad ja nina läksid omavahel riidu. :Silmad ütlesid: "Siin pole mitte kedagi!" :Nina aga ütles: "On küll!" :Ja nüüd ei mõistnud Tups muud teha, kui sõbralikult saba liputada ja samal ajal hoiatavalt lõriseda. (lk 13) * "Istu vagusi!" tõreles Mati. "Mis sa selle tühja pingi peale urised!" :"Tühi pink!" Une-Mati tundis, kuidas need kaks lihtsat sõna talle haiget tegid. See oli imelik valu: justkui oleks ta klaasikilluga näppu lõiganud, aga näpp ei olnud käe otsas, vaid hoopis rinnas. Une-Mati süda valutas, justkui süda oleks sõrm, milles istub kaks teravat klaasikildu. (lk 13) * [[Dagmar Normet]], "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979 [[Kategooria:Nägemine]]

Nähtamatus: erinevus redaktsioonide vahel