Demokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida:
 
* Demokraatia võib tunduda keerulisena ja tähendada tüütult lõputuid [[vaidlus]]i, veelgi enam – see nõuab, et [[kodanikud]] mõtleksid, kaaluksid ja vastutaksid tehtud valiku tagajärgede pärast. Kui mitte muidu, siis [[valimised|valimistel]], ka siis kui valik osutus ekslikuks või jäi tegemata. Sest igal teol on tagajärg.
:Muidugi [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] – nagu igas autokraatias - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest vastutust ju polnud, kuid polnud ka vabadust, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020
 
* Kõige raskem ühiskond on inimesele demokraatlik ühiskond. Inimese mõtlemist on seal kõige vähem mehhaniseeritud ja automatiseeritud. Peaaegu igaüks peab oma pead vaevama, et ära elada. Seepärast lagunevad varem või hiljem kõik demokraatiad, nad kaovad lihtsama eluvõimaluse avanedes, mõtlemisraskuste kõrvaleheitmise võimalikuks saamisel. Inimkond liigub kõigi raskuste kaotamise suunas. See on loogiline.
** [[Hando Runnel]]. "Mõõk ja peegel". Eesti Raamat: 1988. Lk 97
 
== Allikata tsitaadid ==
63. rida ⟶ 65. rida:
** [[Adlai Stevenson]]
 
* Demokraatial ja diktatuuril on see vahe, et demokraatias hääletad kõigepealt ja saad korraldused hioljemhiljem, diktatuuri puhul ei tarvitse hääletamisele [[aeg]]a raisata.
** [[Charles Bukowski]]