Roll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* [---] "suure teatri" [[näitleja]] ei saa ennast kunagi (välja arvatud filmis või videosalvestuses) kõrvalt vaadelda. Ainult vaimusilmas võib ta enda loodud kuju näha. Kuju on tema enda sees, tema ise on kuju sees. Oma füüsise ja südametuksega äratab "suure lava" näitleja [[dramaturg]]i loodud kuju ellu. Kuid [[nukunäitleja]] ning tema poolt loodava kuju vahel seisab [[nukk]] — väike papjeemašeest, puust või vahtkummist nukk, mille [[teatrikunstnik]] on kavandanud, [[skulptor]] voolinud ja töökoda liikumismehhanismidega varustanud.
:Nukuteatris saab kunstniku [[looming]]u resultaat näitleja loomingu lähtekohaks. (lk 5)
* [N]äitleja, kes nukule hinge sisse puhub, kes talle ainulaadse iseloomu kingib ja sirmil elama paneb, jääb ise [[sirm]]i taha. Mida suurem on nukunäitleja meisterlikkus, seda tugevam on tõelisuse illusioon sirmil. Mida paremini nukunäitleja mängib, seda märkamatumaks jääb tema ise, seda elavam on tema loodud kangelane — nukk.
:"Suures" teatris on see lihtsam. [[Laps]]ele, kes mitu korda teatris käinud, jääb sama näitleja eri rollides meelde. Laps õpib kuju taga selle loojat nägema, õpib näitlejakunsti hindama ja armastama. Kuid alguse saab see armastus ikkagi nukuteatris, kus pärast etendust, lapse esimest teatrielamust, selle loojad — näitlejad —, nukk käes, eesriide ette tulevad. (lk 7)
* [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973
| |||