Skelett: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Draama==
* [Estrella:] Pimeneb [[päike]] taevas, tardub [[tuul]],<br>saab peagi [[püramiid]]iks iga [[kivi]]<br>ja iga [[lill]]eõie all on varsti [[haud]],<br>saab igast hoonest kõrge kalmuküngas<br>ja igast sõdalasest elav luukere.
11. rida:
==Luule==
<poem>
64. rida:
</poem>
* [[Federico García Lorca]], "Kassiida unenäost vabas õhus"
* Teekonna alguses on seega paljas sõnalisse vormi valatud [[idee]], mis [[loodus]]es vegeteerib kõige sagedamini [[raamat]]u või [[näidend|näitemängu]] kujul; aga et idee võiks tungida [[maailm]]a, kus tehakse [[film]]e, tuleb ta paarile-kolmele masinakirjaleheküljele kokku litsuda, mida nimetatakse sünopsiseks. Sünopsis on idee lühike ümberjutustus, millest on välja jäetud kõik teisejärguline nagu ka kõik peamine; sünopsist nimetatakse ka skeletiks ehk kondikavaks, küllap sellepärast, et väljendada tavalist tapvat, surmavat ümberkäimist ideega. Sellepärast pääsebki kirjapandud elav sõna filmi alles pärast [[surm]]a ning kuivanud [[luu|kontide]] kujul; alles hoolikalt kupatatud ja kuivatatud skelett läheb edasisele kultiveerimisele, mille tulemuseks on ''treatment'' ehk stsenaarium. ▼
** [[Karel Čapek]], "Kuidas tehakse filmi". Rmt: Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika 1981, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 45/46, lk 90▼
101. rida ⟶ 97. rida:
</poem>
* [[Juhan Viiding]], "Fosformees"
==Proosa==
▲* Teekonna alguses on seega paljas sõnalisse vormi valatud [[idee]], mis [[loodus]]es vegeteerib kõige sagedamini [[raamat]]u või [[näidend|näitemängu]] kujul; aga et idee võiks tungida [[maailm]]a, kus tehakse [[film]]e, tuleb ta paarile-kolmele masinakirjaleheküljele kokku litsuda, mida nimetatakse sünopsiseks. Sünopsis on idee lühike ümberjutustus, millest on välja jäetud kõik teisejärguline nagu ka kõik peamine; sünopsist nimetatakse ka skeletiks ehk kondikavaks, küllap sellepärast, et väljendada tavalist tapvat, surmavat ümberkäimist ideega. Sellepärast pääsebki kirjapandud elav sõna filmi alles pärast [[surm]]a ning kuivanud [[luu|kontide]] kujul; alles hoolikalt kupatatud ja kuivatatud skelett läheb edasisele kultiveerimisele, mille tulemuseks on ''treatment'' ehk stsenaarium.
▲** [[Karel Čapek]], "Kuidas tehakse filmi". Rmt: Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika 1981, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 45/46, lk 90
| |||